{"id":18184,"date":"2011-06-30T18:19:36","date_gmt":"2011-06-30T15:19:36","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=18184"},"modified":"2011-07-08T20:06:13","modified_gmt":"2011-07-08T17:06:13","slug":"tuntud-tindiprinterite-tehnoloogia-voib-anda-paikeseenergeetikale-uue-suuna","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=18184","title":{"rendered":"Tuntud tindiprinterite tehnoloogia v\u00f5ib anda p\u00e4ikeseenergeetikale uue suuna"},"content":{"rendered":"<p><strong>Tindiprinterid on odavad seadmed, mis on viimaste aastak\u00fcmnete jooksul oluliselt muutnud kodu ja kontorit\u00f6\u00f6 ilmet, v\u00f5ib varsti kasu l\u00f5igata ka p\u00e4ikesepaneelide tootmine.<\/strong><\/p>\n<p>Oregoni \u00dclikooli OSU (Oregon State University) insenerid on avastanud uue viisi CIGS (loe l\u00e4hemalt <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Copper_indium_gallium_selenide\">siit<\/a>) t\u00fc\u00fcpi p\u00e4ikesepaneelide valmistamiseks kasutades selleks tindiprinterite tehnoloogiat. Meetod v\u00f5imaldab 90 % ulatuses v\u00e4hendada seni raisku l\u00e4inud toormaterjali hulka, mis alandab oluliselt valmistoote hinda ja v\u00f5imaldab seet\u00f5ttu rakendada uusi tehnoloogiaid. K\u00f5rgekvaliteetsed ja masstoodetavad kiletehnoloogiatel p\u00f5hinevad seadmed v\u00f5ivad saada reaalsuseks.<\/p>\n<div id=\"attachment_18185\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/06\/tindiprits_meetod.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-18185\" class=\"size-full wp-image-18185\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/06\/tindiprits_meetod.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"244\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/06\/tindiprits_meetod.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/06\/tindiprits_meetod-250x203.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-18185\" class=\"wp-caption-text\">Elektronmikroskoobiga j\u00e4\u00e4dvustatud pildil on n\u00e4ha kalkop\u00fcriidist p\u00e4ikesepaneeli ristl\u00f5iget, mis on k\u00f5igest paari mikroni paksune. Vana tehnoloogia rakendamine uues kuues v\u00f5ib oluliselt tootmise hinda langetada. Allikas: ScienceDaily<\/p><\/div>\n<p>Uurimust\u00f6\u00f6 tulemused on avaldatud ajakirjas \u201eSolar Energy Materials and Solar Cells\u201c. Lisaks on tootmismeetodile v\u00f5etud patent. Edasine uurimine peaks t\u00f5stma p\u00e4ikesepaneeli efektiivsust. Sihip\u00e4rane t\u00f6\u00f6 v\u00f5ib viia uue p\u00f5lvkonna tehnoloogiani p\u00e4ikeseenergeetika vallas. \u201eVarem ei olnud keegi suuteline CIGS paneele printimistehnika abil valmistama, meie tegime selle \u00e4ra,\u201c \u00fctles \u00fcks teadlastest Chih-Hung Chang.<\/p>\n<p>Osa leiutatud tehnika eelisest moodustab v\u00e4hene kulumaterjali hulk. Aurufaassadestamisel on seevastu kulu suur. Tindiprinter-tehnika v\u00f5imaldab madalate kuludega t\u00e4pset vajalike mustrite loomist.<\/p>\n<p>Enimlubavat uurimist\u00f6\u00f6de fookuses olevat komposiitmaterjali nimetatakse kalkop\u00fcriidiks ehk CIGS. L\u00fchendi iga t\u00e4ht esindab \u00fcht keemilist elementi, milleks on vask (copper), indium, gallium ja seleen. CIGS paneelidel on v\u00e4ga suur efektiivsus, \u00fcks kahe mikroni paksune kiht kaltsiop\u00fcriiti v\u00f5ib footonite energiat p\u00fc\u00fcda sama h\u00e4sti kui 50 mikroni paksune kiht analoogset r\u00e4nimaterjali.<\/p>\n<p>Uute avastuste valguses suutsid uurijad toota &#8221;tinti&#8221;, mis v\u00f5imaldab kaltsiop\u00fcriidi pinnale langevast valgusest kasulikuks energiaks muundada 5 %. OSU teadlaste v\u00e4itel v\u00f5ib edasine uurimine viia efektiivsuse 12 %-ni, millest alates saaks toota tarbjale sobilikku p\u00e4ikesepaneeli.<\/p>\n<p>Paralleelses uurimist\u00f6\u00f6s, mida juhib OSU dotsent Greg Herman, uuritakse v\u00f5imalikke alternatiivseid materjale, mis oleks veelgi odavamad ja tindiprint-tr\u00fckkimiseks k\u00f5lbulikud.<\/p>\n<p>M\u00f5ned p\u00e4ikesepaneelide tootmisviisid on v\u00e4ga ajamahukad, n\u00f5uavad kalleid vaakumtehnikaseadmeid ja ohtlikke kemikaale. OSU eksperdid \u00fcritavad nimetatud t\u00f5kkeid k\u00f5rvaldada, et saada keskkonnas\u00f5bralikum ja odavam valmistoode. Tootmishindade piisava alanemise ja tehniliste probleemide lahenemise korral v\u00f5idakse j\u00f5uda nii kaugele, et p\u00e4ikesepaneelid valmistatakse otse katusematerjalidele, millega \u00fcletatakse j\u00e4rjekordne l\u00e4vepakk taastuvenergia kasutusele v\u00f5tmises.<\/p>\n<p>\u2019\u2019Ohutuid, odavaid ja \u00f5hu k\u00e4es stabiilseid tr\u00fckiv\u00e4rve saab kergesti valmistada kontrollides v\u00e4hemaksvate metallsoolade l\u00e4hteainete koostist molekulaartasemel,\u2019\u2019 \u00fctleb<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.sciencedaily.com\/releases\/2011\/06\/110628133022.htm\">ScienceDaily<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Tindiprinterid on odavad seadmed, mis on viimaste aastak\u00fcmnete jooksul oluliselt muutnud kodu ja kontorit\u00f6\u00f6 ilmet, v\u00f5ib varsti kasu l\u00f5igata ka p\u00e4ikesepaneelide tootmine. Oregoni \u00dclikooli OSU (Oregon State University) insenerid on avastanud uue viisi CIGS (loe l\u00e4hemalt siit) t\u00fc\u00fcpi p\u00e4ikesepaneelide valmistamiseks kasutades selleks tindiprinterite tehnoloogiat. Meetod v\u00f5imaldab 90 % ulatuses v\u00e4hendada seni raisku l\u00e4inud toormaterjali hulka, [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":18185,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[53],"class_list":{"0":"post-18184","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-tulevikuenergia","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18184","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=18184"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18184\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/18185"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=18184"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=18184"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=18184"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}