{"id":18192,"date":"2011-06-30T22:57:13","date_gmt":"2011-06-30T19:57:13","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=18192"},"modified":"2011-08-08T23:00:56","modified_gmt":"2011-08-08T20:00:56","slug":"avastati-universumi-kaugeim-kvasar","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=18192","title":{"rendered":"Avastati Universumi kaugeim kvasar"},"content":{"rendered":"

Euroopa astronoomide r\u00fchm on eesotsas ESOVLT (European Southern Observatory\u2019s Very Large Telescope) ja hulga teiste teleskoopide abil leidnud seniavastatuist kaugeima kvasari. Kauge t\u00e4histaeva hele taevakeha on seniavastatutest varase Universumi heledaim. Avastust kajastav artikkel ilmub t\u00e4na ajakirjas Nature.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Kunstniku mulje ULAS J1120+0641 kvasarist ja selles paiknevast \u00fclimassiivsest mustast august. Tegemist on varajase Universumi heledaima objektiga. Allikas: Euroopa Kosmoseagentuur<\/p><\/div>\n

\u201cLeitud kvasar on oluline otsetee varase Universumi loosse. Tegemist on v\u00e4ga haruldase leiuga, mis aitab meil supermassiivsete mustade aukude tekkeloost paremini aru saada. Saame vaadata tagasi ajastule paarsada miljonit aastat p\u00e4rast Suurt Pauku,\u201d s\u00f5nab Stephen Warren, teadlaste meeskonna juht.<\/p>\n

Kvasarid on v\u00e4ga heledad ja kauged galaktikad, mis saavad arvatavasti oma suure energia galaktika keskmes asuvalt supermassiivselt mustalt augult. Nende heledus ja vanus v\u00f5imaldab Universumi h\u00e4lliaegadest paremini aru saada. V\u00e4rskeltavastatud kvasar on nii vana, et selle kiirgus kannab endas informatsiooni reionisatsiooniajastust (loe l\u00e4hemalt siit<\/a>).<\/p>\n

Vastleitu nimeks on ULAS J1120+0641. Maale paistab taevakeha 770 miljoni aastasest Universumist. Kvasari vanus on arvutatud punanihke abil, mis on 7.1 (loe l\u00e4hemalt siit<\/a>). Maale j\u00f5udmiseks kulus kauge galaktika valgusel 12.9 miljardit aastat.<\/p>\n

Kosmose avarustest on leitud k\u00fcll vanemaid objekte, gammakiirte purskeid punanihkega 8.2 ja galaktika punanihkega 8.6, aga avastatud galaktika on varemavastatutest sadu kordi heledam. Uurimiseks k\u00f5lbulikke heledusi arvesse v\u00f5ttes on tegemist kaugeima objektiga.<\/p>\n

Kauguselt j\u00e4rgmine kvasar paistab meile 870 miljoni aasta vanusest Universumist, punanihkega 6.4. Kaugemaid sarnaseid objekte on pea v\u00f5imatu leida, sest nende punanihe on nii suur, et enamus neilt Maale j\u00f5udnud kiirgusest kandub UV spektriosasse. Euroopa UKIDSS (United Kingdom Infrared Deep Sky Survey) on lahendasid probleemi Havaile ehitatud infrapunateleskoobi abil. Astronoomide t\u00f6\u00f6r\u00fchm uuris miljoneid UKIDSS andmebaasi objekte ja leidis l\u00f5puks kaugete kvasarite kullasoone. Andmete l\u00e4bivaatamisele kulus enam kui viis aastat.<\/p>\n

Kauguste leidmiseks kasutati Euroopa Kosmoseagentuuri VLT (Very Large Telescope) FORS2 seadet (loe l\u00e4hemalt siit<\/a>), lisaks ka Gemini observatooriumi (loe l\u00e4hemalt siit<\/a>) aparaate. Galaktika suure heleduse t\u00f5ttu on v\u00f5imalik valgus spektriks jagada, mis annab veelgi informatsiooni.<\/p>\n

Vaatlused n\u00e4itasid, et ULAS J1120+0641 keskel asuva \u00fclimassiivse musta augu mass on ligikaudu kaks miljardit korda suurem P\u00e4ikse massist. Taolist \u00fclimassiivsust on varajase Universumi loos keeruline seletada. Hetkel enim kajastust saavad teooriad modelleerivad pigem aeglaselt massi koguvaid musti auke.<\/p>\n

\u201cArvatavasti on meile paistvas taevas 7-st suurema punanihkega objekti vaid sadakond,\u201d arvab Daniel Mortlock, avaldatava artikli \u00fcks p\u00f5hiautoritest.<\/p>\n

Allikas: ScienceDaily<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Euroopa astronoomide r\u00fchm on eesotsas ESOVLT (European Southern Observatory\u2019s Very Large Telescope) ja hulga teiste teleskoopide abil leidnud seniavastatuist kaugeima kvasari. Kauge t\u00e4histaeva hele taevakeha on seniavastatutest varase Universumi heledaim. Avastust kajastav artikkel ilmub t\u00e4na ajakirjas Nature. \u201cLeitud kvasar on oluline otsetee varase Universumi loosse. Tegemist on v\u00e4ga haruldase leiuga, mis aitab meil supermassiivsete mustade […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":18193,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[56],"class_list":{"0":"post-18192","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-kliima","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18192","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=18192"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18192\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/18193"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=18192"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=18192"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=18192"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}