{"id":18262,"date":"2011-07-06T21:47:53","date_gmt":"2011-07-06T18:47:53","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=18262"},"modified":"2011-07-17T13:33:10","modified_gmt":"2011-07-17T10:33:10","slug":"teadlased-loodavad-heita-pilku-teismelisele-universumile","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=18262","title":{"rendered":"Teadlased loodavad heita pilku teismelisele Universumile"},"content":{"rendered":"<p><strong>Teadlased teavad, missugune n\u00e4gi Universum v\u00e4lja beebieas. Nad teavad, missugune see on t\u00e4na. Nad ei tea aga noore Universumi v\u00e4limust. T\u00e4nu tehnoloogia arengule loodavad teadlased t\u00e4iustada fotoalbumit ning luua pildi kosmose arenemisest kohaks, milles saab areneda elu nagu Maal. Nad loodavad saada need esmakordselt n\u00e4htud kuvandid instrumendiga, mis on ootuste kohaselt 10\u00a0000 korda senistest m\u00f5\u00f5tevahenditest tundlikum.<\/strong><\/p>\n<p>Intstrumenti valmistatakse, et koguda andmeid Maast nii kaugetelt objektidelt, et neid ei saa enam vaadelda n\u00e4htava valguse, vaid ainult elektromagnetlainete spektri infrapunav\u00f6\u00f6tme kaudu. Instrument, mida nimetatakse spektomeetriks, m\u00f5\u00f5dab infrapunakiirgust objekti koostise ja teiste f\u00fc\u00fcsikaliste omaduste kindlakstegemiseks, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.nasa.gov\/topics\/technology\/features\/adolescent-universe.html\">NASA.gov<\/a>.<\/p>\n<p>[vsw id=&#8221;RXPMuocqPFI&#8221; source=&#8221;youtube&#8221; width=&#8221;425&#8243; height=&#8221;344&#8243; autoplay=&#8221;no&#8221;]<\/p>\n<p>Tabavalt MicroSpec\u2019iks nimetatud instrument oleks muljetavaldavalt v\u00f5imeline l\u00e4bi viima neid \u00fclitundlikke vaatlusi v\u00e4ga v\u00e4ikeselt aluselt \u2013 lausa nii v\u00e4ikeselt, et k\u00f5ik selle koostisosad mahuksid nelja tollise diameetriga r\u00e4niplaadile.<\/p>\n<p>Instrument, mida arendavad insenerid ja teadlased Goddard\u2019i Kosmoselennu Keskuses, on tugev kandidaat tulevastes astrof\u00fc\u00fcsika ja Maa teaduse lennumissioonides osalemisele, s\u00f5nas m\u00f5\u00f5tevahendi arendust\u00f6\u00f6 juht, astrof\u00fc\u00fcsik <strong>Harvey Moseley<\/strong>. \u201cSee on \u00fcsna uus ning me arvame, et ka revolutsiooniline idee,\u201d v\u00e4itis ta. \u201cKui me same seda t\u00f5estada, tahavad seda k\u00f5ik.\u201d<\/p>\n<p><strong>T\u00e4htedest hemoglobiiniks<\/strong><\/p>\n<p>Uus tehnoloogia v\u00f5iks aidata vastata k\u00fcllaldastele teadusk\u00fcsimustele ning sobib ka ideaalselt Universumi evolutsiooni uurimiseks. Eelnevad NASA missioonid, selhulgas <em>Goddard -developed Cosmic Background Explorer<\/em> ja <em>Wilkinson Microwave Anistropy Probe<\/em>, uurisid imikueas Universumit. Nad kogusid informatsiooni Universumi loomisel tekkinud \u00fcrgvalguse kohta. \u00a0M\u00f5lemad avastasid imev\u00e4ikeseid temperatuurierinevusi, mis osutas tiheduse erinevustele, mis l\u00f5puks andis v\u00f5imaluse esimeste t\u00e4htede tekkele umbes 400\u00a0000 miljonit aastat peale Suurt Pauku.<\/p>\n<div id=\"attachment_18263\" style=\"width: 232px\" class=\"wp-caption alignright\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/07\/565829main_microspec-226x305.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-18263\" class=\"size-medium wp-image-18263\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/07\/565829main_microspec-226x305-222x300.jpg\" alt=\"\" width=\"222\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/07\/565829main_microspec-226x305-222x300.jpg 222w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/07\/565829main_microspec-226x305.jpg 226w\" sizes=\"auto, (max-width: 222px) 100vw, 222px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-18263\" class=\"wp-caption-text\">Harvey Moseley omaloodud seadme juures, demonstreerimas MicroSpeci \u00fclijuhtivaid vooluringe. Pilt: NASA<\/p><\/div>\n<p>Teadlased ei ole aga uurinud neid objekte\u00a0suure t\u00e4psusega. Nad pole ka uurinud valgust, mida eraldavad nendel esimestel t\u00e4htedel loodud ja hiljem p\u00e4ikese plahvatustega Universumisse paisatud elu hoidvad elemendid.<\/p>\n<p>\u201cKohe peale Suurt Pauku olid vesinik ja heelium ainsad k\u00fclluslikult levinud elemendid,\u201d v\u00e4itis Mosley. \u201cT\u00e4htede moodustumine ja nendes esimestes t\u00e4htedes toimunud tuumareaktsioonid on loonud p\u00f5hiliselt k\u00f5ik elemendid, mis moodustab k\u00f5ik meie \u00fcmber \u2013 s\u00fcsiniku meie kehades ning raua ja hemoglobiini meie veres. K\u00f5ik need elemendid moodustusid mitmetes t\u00e4hegeneratsioonides, mis on s\u00fcndinud ja surnud Suurest Paugust alates.\u201d<\/p>\n<p>Ehitades valmis MicroSpeci sarnase\u00a0 instrumendi ning uurides seda kindlat Universumi vanuse l\u00f5iku 14 miljardit aastat tagasi, saavad teadlased \u201cv\u00e4ga selge pildi, kuidas Universum arenes selliseks kohaks, mis suudaks hoida meile sarnast elu,\u201d lisas Moseley.<\/p>\n<p><strong>Ennen\u00e4gematu instrument<\/strong><\/p>\n<p>Nii see teadust\u00f6\u00f6 kui instrument on enneolematud, s\u00f5nas <strong>Weng-Ting Hsieh<\/strong>, insener, kes on t\u00f6\u00f6tanud koos Moseleyga tulevase missiooni ettevalmistuses tehnoloogia arendamisel. \u201cK\u00f5ige t\u00e4htsam on selle v\u00e4iksus ning \u00fclitundlikkus.\u201d<\/p>\n<p>P\u00f5hiolemuselt on Mosley, Hsieh ja nende NASA Jet Propulsion Laboratory ja CalTech\u2019I \u00dclikooli kaast\u00f6\u00f6tajad leidnud viisi oluliselt kahandada instrumendi suurust. V\u00f5rreldes tavaliste spektomeetritega, mis on t\u00fc\u00fcpiliselt lauasuurused, oleks tervet MicroSpeci koostisosade komplekti, sealhulgas selle detektoreid, optikat ning filtreid, v\u00f5imalik mahutada \u00f5hukesele nelja tollise diameetriga r\u00e4niplaadile.<\/p>\n<p>\u201cIdee seisnes koostisosade l\u00e4hedamas integreerimises k\u00f5rgema tulemuslikkusega seadme saamiseks,\u201d s\u00f5nas tehnoloog <strong>Carl Stahle<\/strong>. Kuna koostisosad paigutati r\u00e4nile, on MicroSpeci v\u00f5imalik masstoota sama moodi nagu arvutites ning teistes elektroonilistes seadmetes kasutusel olevaid r\u00e4nikiipe.<\/p>\n<p>Lisaks panustab MicroSpeci suurenenud tundlikkusse jahutatavus. Infrapunavalguse p\u00fc\u00fcdmiseks peab instrumente jahutatama j\u00e4isele temperatuurile, et hoida \u00e4ra \u00f5rna infrapunasignaali summutamist instrumendi loodud soojuse poolt. MicroSpeci kavandamisel lisatakse jahutuss\u00fcsteem, mis k\u00fclmutaks instrumenti vaid k\u00fcmnendiku kraadi v\u00f5rra \u00fcle absoluutse nulli, \u2013273,15 \u00b0C.<\/p>\n<p>Stahle s\u00f5nul on tulevik MicroSpeci jaoks paljut\u00f5otav. Tundlikkus ja v\u00e4iksus muudab selle igasugustele missioonidele sobivaks. \u201cSee instrument on paljut\u00f5otav suurejoonselise etteaste andmiseks,\u201d s\u00f5nas Stahle.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.nasa.gov\/topics\/technology\/features\/adolescent-universe.html\">Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Teadlased teavad, missugune n\u00e4gi Universum v\u00e4lja beebieas. Nad teavad, missugune see on t\u00e4na. Nad ei tea aga noore Universumi v\u00e4limust. T\u00e4nu tehnoloogia arengule loodavad teadlased t\u00e4iustada fotoalbumit ning luua pildi kosmose arenemisest kohaks, milles saab areneda elu nagu Maal. Nad loodavad saada need esmakordselt n\u00e4htud kuvandid instrumendiga, mis on ootuste kohaselt 10\u00a0000 korda senistest m\u00f5\u00f5tevahenditest [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[47],"class_list":{"0":"post-18262","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"tag-ilmaruum","9":"entry","10":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18262","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=18262"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18262\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=18262"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=18262"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=18262"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}