{"id":1827,"date":"2010-03-11T22:56:38","date_gmt":"2010-03-11T19:56:38","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=1827"},"modified":"2010-06-28T13:31:06","modified_gmt":"2010-06-28T10:31:06","slug":"uurimus-kinnitab-nii-tumeaine-olemasolu-kui-ka-einsteini-teooria-paikapidavust","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=1827","title":{"rendered":"Uurimus kinnitab nii tumeaine olemasolu kui ka Einsteini teooria paikapidavust"},"content":{"rendered":"

California, Z\u00fcrichi ja Princetoni \u00fclikooli f\u00fc\u00fcsikute poolt l\u00e4bi viidud rohkem kui 70 000 galaktikat h\u00f5lmav uurimus kinnitab, et v\u00e4hemalt 3,5 miljardi valgusaasta raadiuses Maast kehtivad \u00fcldrelatiivsusteooria poolt seatud piirangud.<\/strong><\/p>\n

Anal\u00fc\u00fcsides galaktikate kiirust ning paiknemist ja nende vahelise aine paigutust n\u00e4itasid teadlased, et Einsteini teooria seletab l\u00e4hiuniversumit paremini kui \u00fcksk\u00f5ik mis teine alternatiivne gravitatsiooniteooria. See vihjab aga omakorda tumeaine eksisteerimisele. Seda kinnitab fakt, et galaktikad ja galaktikaparved liiguvad nagu m\u00f5jutaks neid mingisugune n\u00e4htamatu mass. M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsena falsifisitseeriti ka tensor-vektor-skalaar (TeVeS) teooria, mis on \u00fcldrelatiivsusteooria kergelt modifitseeritud variant, et v\u00e4ltida tumeaine kaasamist. Samuti l\u00e4hevad tulemused vastuollu ka eelmise aasta l\u00f5pus avaldatud uurimusega, et 8-11 miljardit aastat tagasi oli gravitatsiooni olemus teistsugune kui praegu.<\/p>\n

\u201eKosmoloogilisele skaalale minemine on tore, kuna saame kontrollida \u00fcksk\u00f5ik millist alternatiivset gravitatsiooniteooriat, kuna need peaksid kehtivuse korral vaatlusandmetega kokku minema. Alternatiivsed teooriad, mis tumeaine olemasolu ei ennusta, l\u00e4hevad kogutud andmetega vastuollu.\u201c \u00fctles uurimuse \u00fcks kaasautoreid Uros Seljak<\/strong>.<\/p>\n

Einsteini \u00fcldrelatiivsusteooria kohaselt painutab gravitatsioon ruumi ja aega, mis t\u00e4hendab, et valgus paindub suure massiga objektide, nagu galaktikate tuumade, l\u00e4hedal. Teooriat on mitmeid kordi P\u00e4ikeses\u00fcsteemi siseselt kinnitatud, ent galaktilises v\u00f5i kosmilises mastaabis on uurimused olnud veel ebaveenvad. \u201e\u00dcldrelatiivsusteooriat on galaktilises mastaabis kinnitatud m\u00f5ningate ebat\u00e4psete testidega, ent alternatiivsed teooriad l\u00e4hevad katsetulemustega selgelt vastuollu,\u201c \u00fctles Seljak.<\/p>\n

Sellised testid on viimastel aastak\u00fcmnetel oluliseks muutunud, kuna asjaolu, et suure osa universumist moodustab n\u00e4htamatu mass h\u00e4irib siiani m\u00f5ningaid teoreetikuid. Tumeenergia h\u00fclgamiseks on nad valmis minema isegi nii kaugele, et kahelda \u00fcldrelatiivsusteooria paikapidavuses. Nii v\u00e4idab n\u00e4iteks TeVeS, et gravitatsioonist p\u00f5hjustatud kiirendus s\u00f5ltub lisaks keha massile ka gravitatsiooni poolt p\u00f5hjustatava kiirenduse v\u00e4\u00e4rtusest. Samasuguseid k\u00f5hklusi tekitab tumeenergia kontseptsioon, mis p\u00f5hjustab universumi kiirenemist. Seet\u00f5ttu arendati v\u00e4lja teisi teooriaid nagu dubleeritud f(R) teooria, mis seletab paisumist ilma tumeenergia kaasamiseta.<\/p>\n

\"Sloani

Sloani digitaalse taevauuringu galaktikate paiknemise kaart 7 miljardi valgusaasta ulatuses. Allikas: M. Blanton, Sloan Digital Sky Survey<\/p><\/div>\n

V\u00f5istlevate teooriate kinnitamine v\u00f5i \u00fcmberl\u00fckkamine ei ole aga Seljaki s\u00f5nul kerge. Kosmoloogilised eksperimendid nagu kosmilise taustakiirguse m\u00f5\u00f5tmisega kaasneb tavaliselt ruumi v\u00f5nkumiste m\u00f5\u00f5tmine. Gravitatsiooniteooriad aga ennustavad tiheduse ning kiiruse v\u00f5i gravitatsioonilise potentsiaali vahelist suhet. \u201eProbleem on selles,et v\u00f5nkumiste suurus ei \u00fctle meile midagi kosmoloogiliste teooriate kohta. Meie rakendatud tehnika uudsus seisneb selles, et antud vaatlused ei tugine v\u00f5nkumiste suurusele. Vaatlusandmete hulk on \u00fcldrelatiivsuse kontrollimiseks kui laetud relv,\u201c v\u00e4itis Seljak<\/p>\n

Kolm aastat tagasi soovitas Pengjie Zhangi <\/strong>juhitud astrof\u00fc\u00fcsikute t\u00f6\u00f6r\u00fchm Shanghai observatooriumist kasutada kosmoloogiliste mudelite kontrollimiseks dubleeritud EG-d. EG n\u00e4itab, kuidas galaktikad paiknevad ning kui palju on nende asukoht ainet l\u00e4biva valguse paindumise t\u00f5ttu moonutatud on. Protsessi nimetatakse n\u00f5rgaks fokuseerimiseks ning selle t\u00f5ttu v\u00f5ivad \u00fcmmargused galaktikad n\u00e4ida ovaalsetena. <\/span><\/p>\n

\u201eLihtsalt \u00f6eldes on EG proportsionaalne universumi keskmise tihedusega ning p\u00f6\u00f6rdv\u00f5rdeline universumi struktuuride moodustumise kiirusega. Antud kombinatsioon j\u00e4tab k\u00f5rvale v\u00f5nkumiste suuruse ja seega keskendub antud kombinatsioonile, mis on \u00fcldrelatiivsuse modifikatsioonide kontrollimiseks \u00fclioluline,\u201c \u00fctles Seljak<\/span><\/p>\n

Kasutades rohkem kui 70 000 kauge punase galaktika andmeid Sloani digitaalsest taevauuringust arvutasid Seljak ning tema kolleegid EG suuruse ning v\u00f5rdlesid seda TeVeS-i, f(R)-i ning praeguse \u00fcldrelatiivsusteooria ja k\u00fclma tumeaine\/tumeenergia kombineeritud mudeliga. TeVeS-i ennustused olid lubatud veapiiridest v\u00e4ljaspool, mil \u00fcldrelatiivsusteooria oli tegelike andmetega koosk\u00f5las. f(R)i poolt ennustatud EG oli m\u00f5nev\u00f5rra v\u00e4iksem kui vaadeldud EG, ent siiski lubatud veapiirides.<\/p>\n

\"Galaktikaparv

Galaktikaparv Sloani digitaalsest taevauuringust, mis on vaid \u00fcks paljudest eredatest k\u00e4esolevas uuringus kasutatud elliptilistest galaktikatest. Allikas: Sloan Digital Sky Survey<\/p><\/div>\n

Vea v\u00e4hendamiseks ning et kontrollida teooriaid, mis j\u00e4tavad k\u00f5rvale tumeenergia kontseptsiooni, loodab Seljak oma anal\u00fc\u00fcsi laiendada miljonite galaktikateni. Viimane saab v\u00f5imalikuks, kui SDSS-III bar\u00fconite v\u00f5nkumiste spektroskoopiline uuring (BOSS) umbes viie aasta p\u00e4rast l\u00f5petatakse. LBNL-i ja UC f\u00fc\u00fcsikute poolt kavandatav uuring BigBoss v\u00e4hendaks viga isegi 10 kordselt. Lisaks saab lisaandmeid plaanitavatelt NASA \u00fchendatud tumeenergia missioonilt (JDEM) ning Euroopa Kosmoseagentuuri Eukleidese missioonilt umbes 10-15 aasta p\u00e4rast. Siiski r\u00f5hutab Seljak, et antud eksperimendid ei \u00fctle meile siiski midagi tumeaine v\u00f5i tumeeenergia olemuse kohta, mida saab kontrollida vaid otsese vaatluse alusel.<\/p>\n

Allikas:<\/p>\n

California \u00fclikooli pressiteade<\/p>\n

Study validates general relativity on cosmic scale, existence of dark matter<\/a>
\nLisaks:<\/p>\n

Tumeenergia paradigma vahetus<\/a><\/p>\n

Washingtoni \u00fclikooli uurimus heidab valgust k\u00e4\u00e4busgalaktikate kujunemisele<\/a><\/p>\n

<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

California, Z\u00fcrichi ja Princetoni \u00fclikooli f\u00fc\u00fcsikute poolt l\u00e4bi viidud rohkem kui 70 000 galaktikat h\u00f5lmav uurimus kinnitab, et v\u00e4hemalt 3,5 miljardi valgusaasta raadiuses Maast kehtivad \u00fcldrelatiivsusteooria poolt seatud piirangud. Anal\u00fc\u00fcsides galaktikate kiirust ning paiknemist ja nende vahelise aine paigutust n\u00e4itasid teadlased, et Einsteini teooria seletab l\u00e4hiuniversumit paremini kui \u00fcksk\u00f5ik mis teine alternatiivne gravitatsiooniteooria. See vihjab […]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-1827","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1827","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1827"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1827\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1827"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1827"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1827"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}