{"id":1838,"date":"2010-03-16T09:52:58","date_gmt":"2010-03-16T06:52:58","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=1838"},"modified":"2010-06-28T13:30:59","modified_gmt":"2010-06-28T10:30:59","slug":"hulkuv-taht-kokkuporkekursil-paikesesusteemi-valisservaga","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=1838","title":{"rendered":"Hulkuv t\u00e4ht kokkup\u00f5rkekursil P\u00e4ikeses\u00fcsteemi v\u00e4lisservaga"},"content":{"rendered":"<p><strong>P\u00e4ikess\u00fcsteemi l\u00e4hedusse sattuv t\u00e4ht Gliese 710 v\u00f5ib 1,5 miljoni aasta p\u00e4rast h\u00e4irida v\u00e4liplaneetide orbiite ning saata P\u00e4ikeses\u00fcsteemi keskosa suunas tapva komeetide ning asteroidide saju.<\/strong><\/p>\n<p style=\"font-weight: normal;\" align=\"LEFT\">Kasutades Euroopa Kosmoseagentuuri Hipparcosi satelliidi andmeid hindas Peterburi Pulkovo Observatooriumi astronoom <strong>Vadim Bobylev<\/strong> Gliese 710 ja meie P\u00e4ikeses\u00fcsteemi v\u00e4lisserva vahelise kokkup\u00f5rke t\u00f5en\u00e4osuseks 86%. Tema uurimus on ilmumisel ka ajakirjas <em>Astronomy letters.<\/em><\/p>\n<div id=\"attachment_1839\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignright\"><em><em><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-1839\" class=\"size-medium wp-image-1839\" title=\"Gliese 710\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/wp-content\/uploads\/2010\/03\/Gliese-710-300x232.jpg\" alt=\"Gliese 710 v\u00f5ib h\u00e4irida v\u00e4liplaneetide tiirlemisorbiite. Allikas: ESO\" width=\"300\" height=\"232\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/03\/Gliese-710-300x232.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/03\/Gliese-710.jpg 840w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/em><\/em><p id=\"caption-attachment-1839\" class=\"wp-caption-text\">Gliese 710 v\u00f5ib h\u00e4irida v\u00e4liplaneetide tiirlemisorbiite. Allikas: ESO<\/p><\/div>\n<p><em> <\/em><\/p>\n<p style=\"font-weight: normal;\" align=\"LEFT\">Satelliidi andmete p\u00f5hjal koostatud Hipparcosi kataloog sisaldab endas 100 000 meie l\u00e4hi\u00fcmbruses paikneva t\u00e4he t\u00e4pset asukohta ning liikumiskiirust. Kataloogi kohaselt on juba 156 t\u00e4hte P\u00e4ikeses\u00fcsteemist m\u00f6\u00f6dunud v\u00f5i tulevikus m\u00f6\u00f6dumas. Statistiliselt leiavad sellised l\u00e4henemised aset iga 2 miljoni aasta tagant.<\/p>\n<p align=\"LEFT\">Hipparcosi andmeid kontrolliti ning kombineeriti uute t\u00e4hekiiruste m\u00f5\u00f5tmistega 2007. aastal.  Bobylev kasutas lisaks satelliidi andmetele aga veel mitut uuemat andmebaasi ning leidis lisaks veel 9 hulkuvat t\u00e4hte, mis v\u00f5ivad P\u00e4ikeses\u00fcsteemi m\u00f5jutada. Kui ta aga Gliese 710-le l\u00e4hemalt pilgu heitis, oli ta aga \u0161okeeritud.<\/p>\n<p align=\"LEFT\">\u201eOn 86% t\u00f5en\u00e4oline, et see l\u00e4bib P\u00e4ikeses\u00fcsteemi \u00fcmbritsevat k\u00fclmunud komeetidest koosnevat \u00d6piku-Oorti Pilve. Kuigi poole parseki kaugusest m\u00f6\u00f6dumisest tingitud oht v\u00f5ib tunduda liialdusena, v\u00f5ivad sellel siiski olla t\u00f5sised tagaj\u00e4rjed. Selline m\u00f6\u00f6dumine v\u00f5ib saata P\u00e4ikeses\u00fcsteemi komeetide saju, mis v\u00f5ib sundida meid veidi aega pead madalal hoidma,\u201c kirjutab Bobylev.<\/p>\n<p align=\"LEFT\">Dr <strong>Paul Dobbie <\/strong><span style=\"font-weight: normal;\">Anglo Austraalia observatooriumist \u00fctles, et meie P\u00e4ikses\u00fcsteemil on \u00fcle elanud juba mitmeid selliseid m\u00f6\u00f6dumisi. \u201eSee ei ole ainus k\u00fclaline, mis on meie kanti sattunud. Umbes pool miljonit aastat tagasi m\u00f6\u00f6dus Gliese 208 P\u00e4ikesest 4 valgusaasta kauguselt,\u201c v\u00e4itis ta.<\/span><\/p>\n<p align=\"LEFT\"><span style=\"font-weight: normal;\">Kuigi see oli l\u00e4hemal kui P\u00e4ikese l\u00e4himad naabrid Alpha ja Proxima Centauri, oli see siiski piisavalt kaugel, et j\u00e4tta P\u00e4ikeses\u00fcsteem puutumata. Ent Dobbie kinnitab, et Gliese 710 ennustatud trajektoor on kindlasti meile l\u00e4hemal. \u201eMeie P\u00e4ikesest m\u00f6\u00f6duvad paari valgusaasta kaugusel veel m\u00f5ningad objektid, ent mitte \u00fckski nii l\u00e4hedalt.\u201c<\/span><\/p>\n<p align=\"LEFT\"><span style=\"font-weight: normal;\">Allikas:<br \/>\n<\/span><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 0cm;\">ABC Science News<\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 0cm;\"><a href=\"http:\/\/www.abc.net.au\/science\/articles\/2010\/03\/16\/2847046.htm\">Rogue star in collision course<\/a><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 0cm;\">Lisaks:<\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 0cm;\"><a href=\"http:\/\/janus.astro.umd.edu\/orbits\/nbdy\/rstar.html\">Simulaator hulkuva t\u00e4he sattumisest P\u00e4ikeses\u00fcsteemi<\/a><\/p>\n<p style=\"margin-bottom: 0cm;\">\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>P\u00e4ikess\u00fcsteemi l\u00e4hedusse sattuv t\u00e4ht Gliese 710 v\u00f5ib 1,5 miljoni aasta p\u00e4rast h\u00e4irida v\u00e4liplaneetide orbiite ning saata P\u00e4ikeses\u00fcsteemi keskosa suunas tapva komeetide ning asteroidide saju. Kasutades Euroopa Kosmoseagentuuri Hipparcosi satelliidi andmeid hindas Peterburi Pulkovo Observatooriumi astronoom Vadim Bobylev Gliese 710 ja meie P\u00e4ikeses\u00fcsteemi v\u00e4lisserva vahelise kokkup\u00f5rke t\u00f5en\u00e4osuseks 86%. Tema uurimus on ilmumisel ka ajakirjas Astronomy letters. [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-1838","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1838","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1838"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1838\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1838"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1838"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1838"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}