{"id":1848,"date":"2010-03-16T18:13:22","date_gmt":"2010-03-16T15:13:22","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=1848"},"modified":"2011-08-08T23:22:55","modified_gmt":"2011-08-08T20:22:55","slug":"nanokujutiste-kandmine-grafeenile","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=1848","title":{"rendered":"Nanokujutiste kandmine grafeenile"},"content":{"rendered":"<div><strong>\u00a0<\/strong><strong>Ajakirjas <em>Nano Letters<\/em> ilmunud artiklis kirjeldavad teadlased grafeeni elektrooniliste omaduste varieerimist p\u00f6\u00f6ratavas protsessis, kus omadusi on v\u00f5imalik modifitseerida ka piiratud alas. Selleks on kasutatud \u00fcksteise j\u00e4rel\u00a0vesinik-passiveerimist ning elektronstimuleeritud vesiniku desorptsiooni skaneeriva tunnelmikroskoobi abil.<\/strong><\/div>\n<p>Grafeen on praktiliselt ideaalil\u00e4hedane kahem\u00f5\u00f5tmeline juht, mis koosneb \u00fchest lehekesest kuusnurkselt paiknevatest s\u00fcsiniku aatomitest. Kasutades vesinik passiveerimist on v\u00f5imalik grafeeni elektrilisi omadusi muuta, tekitades keelutsooni lokaalsete olekutiheduste vahele.<\/p>\n<div id=\"attachment_1849\" style=\"width: 210px\" class=\"wp-caption alignright\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-1849\" class=\"size-full wp-image-1849\" title=\"hydrogenpass\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/wp-content\/uploads\/2010\/03\/hydrogenpass.jpg\" alt=\"Aatomskaalas grafeen, millele on skaneeriva tunnelmikroskoobi ja vesinik passiveerimise abil kantud ,,muster''\" width=\"200\" height=\"167\" \/><p id=\"caption-attachment-1849\" class=\"wp-caption-text\">Aatomskaalas grafeen, millele on skaneeriva tunnelmikroskoobi ja vesinik passiveerimise abil kantud ,,muster&#39;&#39;<\/p><\/div>\n<p>Isoleeriv olek on \u00fcmberp\u00f6\u00f6ratav t\u00e4nu vesiniku desorptsioonile, misl\u00e4bi grafeeni esialgsed elektrilised omadused taastuvad.\u00a0 Sellist mehhanismi kasutades on v\u00f5imalik kanda grafeenile nanoskaalas ,,mustreid.&#8221; 20 nanomeetriste v\u00f5i suuremate alade puhul, kuhu\u00a0s\u00fcmbolid on kantud,\u00a0on grafeeni esialgsed omadused 100-protsendiliselt taastatavad. Alla 20 nanomeetriste alade puhul v\u00f5ib elektriliste omaduste juures t\u00e4heldada aga dramaatilisi erinevusi.<\/p>\n<p>Sellisel p\u00f6\u00f6rataval ning lokaalselt rakendataval meetodil on oluline t\u00e4hendus rakendustele nanoskaalas vooluringides, mille tootmiseks on kasutatud grafeeni.<\/p>\n<p><strong>Lisaks:<\/strong><\/p>\n<p>Artikkel ajakirjas <em>Nano Letters<\/em>: <a href=\"http:\/\/pubs.acs.org\/doi\/abs\/10.1021\/nl902605t\">http:\/\/pubs.acs.org\/doi\/abs\/10.1021\/nl902605t<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u00a0Ajakirjas Nano Letters ilmunud artiklis kirjeldavad teadlased grafeeni elektrooniliste omaduste varieerimist p\u00f6\u00f6ratavas protsessis, kus omadusi on v\u00f5imalik modifitseerida ka piiratud alas. Selleks on kasutatud \u00fcksteise j\u00e4rel\u00a0vesinik-passiveerimist ning elektronstimuleeritud vesiniku desorptsiooni skaneeriva tunnelmikroskoobi abil. Grafeen on praktiliselt ideaalil\u00e4hedane kahem\u00f5\u00f5tmeline juht, mis koosneb \u00fchest lehekesest kuusnurkselt paiknevatest s\u00fcsiniku aatomitest. Kasutades vesinik passiveerimist on v\u00f5imalik grafeeni elektrilisi omadusi [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[45],"class_list":{"0":"post-1848","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"tag-grafeengrafaan","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1848","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1848"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1848\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1848"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1848"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1848"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}