{"id":18524,"date":"2011-07-11T10:24:34","date_gmt":"2011-07-11T07:24:34","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=18524"},"modified":"2011-07-11T10:31:57","modified_gmt":"2011-07-11T07:31:57","slug":"aerosooliosakeste-elektriline-laadumine-bipolaarses-ioonatmosfaaris","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=18524","title":{"rendered":"Aerosooliosakeste elektriline laadumine bipolaarses ioonatmosf\u00e4\u00e4ris"},"content":{"rendered":"

Atmosf\u00e4\u00e4ri\u00f5hk on keerulise koostisega. Peale gaasiliste komponentide leidub \u00f5hus ka h\u00f5ljuvaid kondenseerunud aine osakesi, aerosooliosakesi, mis oma m\u00f5\u00f5tmetelt on gaasimolekulidest oluliselt suuremad. Aerosooliosakeste m\u00f5\u00f5tmeskaala on lai, l\u00e4bim\u00f5\u00f5tudega 1,5 nanomeetrist kuni k\u00fcmnete mikromeetriteni. \u00dcheks huvipakkuvaks erik\u00fcsimuseks aerosooli uurimisel on olnud osakeste elektrilaengud. Juba XX sajandi alguses j\u00f5uti teadmiseni, et aerosooliosakeste elektrilaengud tekivad osakeste juhuslikel kokkup\u00f5rgetel veelgi v\u00e4iksemate laetud osakestega, klasterioonidega. Klasterioonid on molekulide m\u00f5\u00f5tmete suurusj\u00e4rgus, l\u00e4bim\u00f5\u00f5tudega 0,3\u20141,5 nm ja kannavad \u00fchte, negatiivset v\u00f5i positiivset elementaarlaengut. Klasterioonide tekkep\u00f5hjuseks atmosf\u00e4\u00e4ris on ioniseeriv kiirgus, kuid nad v\u00f5ivad tekkida ka tugevas elektriv\u00e4ljas, n\u00e4iteks koroonalahenduses.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Joonis. Klasterioonide kohta leidub lisateavet dr. Aare Lutsu l\u00fchikirjelduses \u2018Mis on klasterioonid\u2019 http:\/\/meteo.physic.ut.ee\/kkfi\/index_files\/teadustoo\/aerosool\/klasterioonid\/klasterioonid.html . Aare Luts koostas ka k\u00e4esoleva esitluse illustreeriva joonise.<\/p><\/div>\n

Juhuslikul kokkup\u00f5rkel klasteriooniga toimub laengu\u00fclekanne; aerosooliosake saab negatiivse v\u00f5i positiivse laengu lisaks varemkantud laengule. Klasterioon ise muutub neutraalseks klastriks. Niisuguseid laengu\u00fclekande protsesse kirjeldatakse matemaatiliselt diferentsiaalv\u00f5rranditega, mis sisaldavad teatavaid ioon-aerosool-kleepumiskoefitsiente. Kleepumiskoefitsiendid iseloomustavad laengu\u00fclekande kiirust ja neid defineeritakse mitmel viisil. Keskmistades sama l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga, kuid erinevate laengutega osakeste kleepumiskoefitsiendid \u00fcle k\u00f5ikide laenguarvude, saadakse ekvivalentne kleepumiskoefitsient. Allpoolviidatud artiklis on uuritud ekvivalentse kleepumiskoefitsiendi arvutusvalemeid. \u00d5nnestus lihtsustada ekvivalentse kleepumiskoefitsiendi arvutusvalemit statsionaarses olukorras kui osakese l\u00e4bim\u00f5\u00f5t on \u00fcle 50 nm. Lihtsustamisel oli suureks abiks Poissoni summeerimisvalem, mis v\u00f5imaldas aeglaselt koonduva l\u00f5pmatu rea summa asendada lihtsa anal\u00fc\u00fctilise avaldisega.<\/p>\n

Algallikas:
\nSalm, J. and Tamm, E. (2011) Dependence of the Ion-Aerosol Equivalent Attachment Coefficient on the Ratio of Polar Conductivities in a Steady State
\nAerosol and Air Quality Research, Vol. 11, No. 3, 211- 217.<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Atmosf\u00e4\u00e4ri\u00f5hk on keerulise koostisega. Peale gaasiliste komponentide leidub \u00f5hus ka h\u00f5ljuvaid kondenseerunud aine osakesi, aerosooliosakesi, mis oma m\u00f5\u00f5tmetelt on gaasimolekulidest oluliselt suuremad. Aerosooliosakeste m\u00f5\u00f5tmeskaala on lai, l\u00e4bim\u00f5\u00f5tudega 1,5 nanomeetrist kuni k\u00fcmnete mikromeetriteni. \u00dcheks huvipakkuvaks erik\u00fcsimuseks aerosooli uurimisel on olnud osakeste elektrilaengud. Juba XX sajandi alguses j\u00f5uti teadmiseni, et aerosooliosakeste elektrilaengud tekivad osakeste juhuslikel kokkup\u00f5rgetel veelgi […]<\/p>\n","protected":false},"author":27,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[19,107,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-18524","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudised-eesti-asi","7":"category-tartu-ulikool","8":"category-teadusuudis","9":"entry","10":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18524","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/27"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=18524"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18524\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=18524"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=18524"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=18524"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}