{"id":18570,"date":"2011-07-12T13:54:02","date_gmt":"2011-07-12T10:54:02","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=18570"},"modified":"2011-08-08T23:02:12","modified_gmt":"2011-08-08T20:02:12","slug":"paikeseenergia-kahekordne-rekord","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=18570","title":{"rendered":"P\u00e4ikeseenergia kahekordne rekord"},"content":{"rendered":"<p><strong>UNSW p\u00e4ikeseelementide uurijate kahekordne maailmarekord lubab muuta p\u00e4ikeseenergia taskukohasemaks, sest uus tehnoloogia annab minimaalse lisakuluga m\u00e4rgatavat suurema efektiivsuse.<\/strong><\/p>\n<p>Patenteeritud laserprotsessi abil saavutasid teadlased mais oma 19,3 protsendilise efektiivsusega masstoodang-r\u00e4nip\u00f5hise p\u00e4ikeseelemendiga uue maailmarekordi. Juunis parandasid nad oma tulemust 19,4 protsendi peale, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-07-solar-world.html\">Physorg.com<\/a>.<\/p>\n<div id=\"attachment_18571\" style=\"width: 220px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/07\/doublesolarw.gif\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-18571\" class=\"size-full wp-image-18571\" title=\"doublesolarw\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/07\/doublesolarw.gif\" alt=\"\" width=\"210\" height=\"160\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-18571\" class=\"wp-caption-text\">LDSE p\u00e4ikeseelemendi skeem.<\/p><\/div>\n<p>Selliste elementide varaseim rekord oli 18,9 protsenti.<\/p>\n<p>Uued elemendid on h\u00e4sti v\u00f5rreldavad 18 protsendilise efektiivsusega p\u00e4ikeseelementidega, mida tihti hoonete katustel kasutatakse.<\/p>\n<p>\u00dcks teadlastest, <strong>Dr Matt Edwards<\/strong>, s\u00f5nas, et rekord saavutati ilma eksootiliste materjalide v\u00f5i vahenditeta.<\/p>\n<p>,,Nende rekordite huvitav aspekt on see, et me saavutasime need tulemused l\u00fchikese aja jooksul, kasutades t\u00f6\u00f6stusstandarditele vastavaid r\u00e4niplaate ning modifitseeritud t\u00f6\u00f6stustandarditele vastavaid vahendeid,&#8221; s\u00f5nas ta.\u00a0,,See on samm l\u00e4hemale selleni, et p\u00e4ikeseenergia maksaks sama palju kui s\u00f6el p\u00f5hinev elekter.&#8221;<\/p>\n<p>Dr Edwardsi s\u00f5nul toodeti elemendid standartsetele p-t\u00fc\u00fcpi CZ r\u00e4niplaatidele, saades odava p\u00e4ikeseelemendi, mis annab maailma mastaabis antud summa eest parima efektiivsuse.<\/p>\n<p>Uued elemendid valmistati UNSW patenteeritud Laser Dopeeritud Selektiivse Kiirguri (<em>Laser Doped Selective Emitter<\/em> ehk LDSE) protsessi, milles kasutatakse v\u00f5imsat laserit ning valgus-indutseeritud plaadistusprotsessi, mille abil elementide pindadele tekitati \u00fclipeenikesed metallkontaktid, j\u00e4ttes nii valgusele v\u00f5imsuse suurendamiseks rohkem vaba pinda.<\/p>\n<p>LDSE tehnoloogia \u00fcks eelistest on fakt, et selle abil saab elementide efektiivsust suurendada juba olemasolevate paneelile prinditavate p\u00e4ikeseelementide tootmisliinide modifitseerimise abil.<\/p>\n<p>Teadlased aga t\u00f6\u00f6tavad juba uue tehnoloogia kallal, milleks on kahe poolega LDSE (<em>double-sided LDSE<\/em> ehk D-LDSE), mis optimiseerib p\u00e4ikeseelementide esi- ja taguk\u00fclgesid, et anda kuni 22-protsendilist efektiivsust.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-07-solar-world.html\">Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>UNSW p\u00e4ikeseelementide uurijate kahekordne maailmarekord lubab muuta p\u00e4ikeseenergia taskukohasemaks, sest uus tehnoloogia annab minimaalse lisakuluga m\u00e4rgatavat suurema efektiivsuse. Patenteeritud laserprotsessi abil saavutasid teadlased mais oma 19,3 protsendilise efektiivsusega masstoodang-r\u00e4nip\u00f5hise p\u00e4ikeseelemendiga uue maailmarekordi. Juunis parandasid nad oma tulemust 19,4 protsendi peale, kirjutab Physorg.com. Selliste elementide varaseim rekord oli 18,9 protsenti. Uued elemendid on h\u00e4sti v\u00f5rreldavad 18 [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[53],"class_list":{"0":"post-18570","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"tag-tulevikuenergia","9":"entry","10":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18570","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=18570"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18570\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=18570"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=18570"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=18570"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}