{"id":18573,"date":"2011-07-12T14:15:35","date_gmt":"2011-07-12T11:15:35","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=18573"},"modified":"2011-08-08T22:59:31","modified_gmt":"2011-08-08T19:59:31","slug":"galaktikate-ehitamine","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=18573","title":{"rendered":"Galaktikate ehitamine"},"content":{"rendered":"

Galaktikat p\u00f5rkuvad tihti \u00fcksteisega kokku. N\u00e4iteks meie enda Linnutee galaktika ning selle l\u00e4him naaber Andromeeda galaktika liiguvad \u00fcksteise poole kiirusega umbes 120 kilomeetrit sekundis; ennustuste kohaselt liituvad need kaks galaktikat umbes nelja miljardi aasta p\u00e4rast.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Optiline kujutis hiiglaslikust elliptilisest galaktikast NGC 1407 ning paljudest kerasparvedest (v\u00e4ikestest t\u00e4hesarnastest objektidest), mis \u00fcmber galaktika asuvad. Nende kerasparvede kohta tehtud uued uurimused kinnitavad teooriat, mille kohaselt selle galaktika v\u00e4limised osad on nooremad ning tekkisid t\u00f5en\u00e4oliselt naabergalaktikatega interakteerumise teel. Pilt: Hubble'i Kosmoseteleskoop<\/p><\/div>\n

Kuid teadlastele ei paku huvi ainult meie galaktika. Arvatakse, et need v\u00f5imsad vastastikm\u00f5jud aitavad tekitada t\u00e4hti, toita galaktikate tuumades istuvaid massiivseid musti auke, ning m\u00f5jutada \u00fcldiselt galaktikate teket ja evolutsiooni, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

Uue teooria kohaselt domineerivad galaktikate kasvu hilisemates ettappides juhuslikud kokkup\u00f5rked; varasemates ettapides kogub galaktika j\u00e4rjepidevalt oma \u00fcmbrusest ainet kokku. Need varased faasid peaksid domineerima galaktika siseosas asuvates vanemates alades paiknevate t\u00e4htede loomuses, samas kui selle v\u00e4limiste regioonide t\u00e4hti domineerivad vastastikm\u00f5jud. Need kaks ala on t\u00f5estatult erinevad – neid saab eristada neis rohkuses leiduvate elementide hulga j\u00e4rgi, sest raskemad elemendid annavad m\u00e4rku sellest, et t\u00e4ht on vanem ja juba v\u00e4lja arenenud.<\/p>\n

Galaktikate kerasparved v\u00f5ivad anda kriteeriumi, mille abil galaktikate elementide rohkust ja varieerumist m\u00f5\u00f5ta. Kerasparved on t\u00fc\u00fcpiliselt galaktikate v\u00e4limistes regioonides asuvad ligikaudu sf\u00e4\u00e4rilised t\u00e4hekogumid (neis v\u00f5ib olla mitmeid miljoneid t\u00e4hti), milles t\u00e4hed on \u00fcksteisega gravitatsiooniliselt seotud. CfA astronoom Jay Strader<\/strong> ja tema viis kolleegi t\u00f6\u00f6tasid l\u00e4bi umbes 2600 kerasparve, mis asuvad hiiglasliku elliptilise galaktika NGC 1407 \u00fcmber. NGC 1407 on parasjagu vastastikm\u00f5jus oma naabriga NGC 1400.<\/p>\n

Teadlased v\u00e4idavad, et nad on leidnud suuri erinevusi kerasparvede elementide rohkustes, kusjuures galaktikale l\u00e4hemates parvedes on raskemaid elemente rohkem. Need t\u00f5endid paistavad tugevalt kinnitavalt \u00fcle\u00fcldist mudelit, mille kohaselt sisemised regioonid moodustusid varem j\u00e4rjepideva akumulatsiooni k\u00e4igus, ning kaugemad v\u00e4limised regioonid, mis on hilisemates vastastikm\u00f5judes, on nooremad.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Galaktikat p\u00f5rkuvad tihti \u00fcksteisega kokku. N\u00e4iteks meie enda Linnutee galaktika ning selle l\u00e4him naaber Andromeeda galaktika liiguvad \u00fcksteise poole kiirusega umbes 120 kilomeetrit sekundis; ennustuste kohaselt liituvad need kaks galaktikat umbes nelja miljardi aasta p\u00e4rast. Kuid teadlastele ei paku huvi ainult meie galaktika. Arvatakse, et need v\u00f5imsad vastastikm\u00f5jud aitavad tekitada t\u00e4hti, toita galaktikate tuumades istuvaid […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[47],"class_list":{"0":"post-18573","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"tag-ilmaruum","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18573","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=18573"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18573\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=18573"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=18573"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=18573"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}