{"id":18577,"date":"2011-07-12T14:33:08","date_gmt":"2011-07-12T11:33:08","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=18577"},"modified":"2011-08-08T22:57:12","modified_gmt":"2011-08-08T19:57:12","slug":"universum-vois-juba-sundides-poorelda","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=18577","title":{"rendered":"Universum v\u00f5is juba s\u00fcndides p\u00f6\u00f6relda"},"content":{"rendered":"<p><strong>F\u00fc\u00fcsikud ja astronoomid on kaua arvanud, et universum omab peegels\u00fcmmeetriat. Michigani \u00dclikooli teadlaste poolt l\u00e4bi viidud hiljutine uurimus v\u00e4idab aga, et Suure Paugu kuju v\u00f5is olla seniarvatust palju keerulisem, ning et varane universum p\u00f6\u00f6rles \u00fcmber telje.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_18578\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/07\/theuniversem.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-18578\" class=\"size-full wp-image-18578\" title=\"theuniversem\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/07\/theuniversem.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/07\/theuniversem.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/07\/theuniversem-150x150.jpg 150w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/07\/theuniversem-250x250.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-18578\" class=\"wp-caption-text\">Uus uurimust\u00f6\u00f6 leidis, et vastup\u00e4eva p\u00f6\u00f6rlevaid ehk ,,vasakuk\u00e4elisi&quot; spiraalgalaktikaid, nagu pildilolev, on v\u00f5rreldes paremak\u00e4eliste galaktikatega rohkem. See tulemus paistab \u00fctlevat seda, et universumil ei ole peegels\u00fcmmeetriat. Pilt: NASA, ESA<\/p><\/div>\n<p>Et eeldatavat peegels\u00fcmmeetriat testida, katalogiseerisid f\u00fc\u00fcsikaprofessor Michael Longi ja tema viis \u00f5pilast k\u00fcmnete tuhandete spiraalgalaktikate p\u00f6\u00f6rlemissuuna t\u00e4nu <a href=\"http:\/\/www.sdss.org\/\">Sloani Digitaalsele Taevakaardile<\/a> (<em>Sloan Digital Sky Survey<\/em>), kirjutab <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-07-universe-born-symmetry-cosmos.html\">Physorg.com<\/a>.<\/p>\n<p>Vastup\u00e4eva p\u00f6\u00f6rleva galaktika peegelkujutis peaks olema p\u00e4rip\u00e4eva p\u00f6\u00f6rlev. Rohkem \u00fchte kui teistpidi p\u00f6\u00f6rlevate galaktikate hulk t\u00f5endaks s\u00fcmmeetria rikkumist ehk nagu f\u00fc\u00fcsikud \u00fctleksid: paarsus oleks rikutud.<\/p>\n<p>Teadlased leidsid t\u00f5endeid sellest, et galaktikad kipuvad p\u00f6\u00f6rlema eelistatud suunas. Nad leidsid Linnutee p\u00f5hjapooluse l\u00e4hedasest taeva osast suuremal hulgal vasakuk\u00e4elisi ehk vastup\u00e4eva p\u00f6\u00f6rlevaid spiraalgalaktikaid. See efekt ulatus rohkem kui 600 miljardi valgusaasta kaugusele.<\/p>\n<p>,,See lisahulk on v\u00e4ike, umbes 7 protsenti, kuid v\u00f5imalus, et see on lihtsalt \u00fcks kosmiline \u00f5nnetus, on umbes 1 miljonist,&#8221; s\u00f5nas Longo. ,,Need tulemused on erakordselt t\u00e4htsad, sest need paistavad olevat vastuolus peaaegu \u00fcle\u00fcldiselt vastuv\u00f5etava arvamusega, mille kohaselt universum on piisavalt suures skaalas isotroopne ning ei oma mingit erilist suunda.&#8221;<\/p>\n<p>Antud uurimust\u00f6\u00f6 annab vihjeid ka Suure Paugu kujust. S\u00fcmmeetriline ja isotroopne universum oleks alanud sf\u00e4\u00e4riliselt s\u00fcmmeetrilise plahvatusega. Kui universum s\u00fcndis aga p\u00f6\u00f6rlevana, siis oleks sel olnud eelistatud telg ning galaktikad oleksid selle algse liikumise s\u00e4ilitanud.<\/p>\n<p>Kas universum p\u00f6\u00f6rlem siiani?<\/p>\n<p>,,V\u00f5ib-olla,&#8221; \u00fctles Longo, ,,Minu arvates need tulemused seda v\u00e4idavadki.&#8221;<\/p>\n<p>Et Sloani teleskoop asub New Mexicos, siis p\u00e4rinevad teadlaste uuritud andmed enamasti taeva p\u00f5hjapoolkera osast. Tulemuste kinnitamiseks oleks oluline vaadata, kas l\u00f5unapoolkera taevas on paremak\u00e4eliste galaktikate \u00fclekaal. See uurimus hetkel kestab.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-07-universe-born-symmetry-cosmos.html\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel: &#8220;<a href=\"http:\/\/www.sciencedirect.com\/science\/article\/pii\/S0370269311003947\">Detection of a dipole in the handedness of spiral galaxies with redshifts\u00a0<em>z<\/em><img decoding=\"async\" title=\"not, vert, similar\" src=\"http:\/\/www.sciencedirect.com\/scidirimg\/entities\/223c.gif\" border=\"0\" alt=\"not, vert, similar\" \/>0.04<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>F\u00fc\u00fcsikud ja astronoomid on kaua arvanud, et universum omab peegels\u00fcmmeetriat. Michigani \u00dclikooli teadlaste poolt l\u00e4bi viidud hiljutine uurimus v\u00e4idab aga, et Suure Paugu kuju v\u00f5is olla seniarvatust palju keerulisem, ning et varane universum p\u00f6\u00f6rles \u00fcmber telje. Et eeldatavat peegels\u00fcmmeetriat testida, katalogiseerisid f\u00fc\u00fcsikaprofessor Michael Longi ja tema viis \u00f5pilast k\u00fcmnete tuhandete spiraalgalaktikate p\u00f6\u00f6rlemissuuna t\u00e4nu Sloani Digitaalsele [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-18577","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18577","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=18577"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18577\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=18577"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=18577"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=18577"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}