{"id":18580,"date":"2011-07-12T15:04:46","date_gmt":"2011-07-12T12:04:46","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=18580"},"modified":"2011-07-12T15:04:46","modified_gmt":"2011-07-12T12:04:46","slug":"nanotorud-silmale-nahtavamaks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=18580","title":{"rendered":"Nanotorud silmale n\u00e4htavamaks"},"content":{"rendered":"

Kui vaadata s\u00fcsinik nanotorusid palja silmaga, siis ei n\u00e4e midagi peale musta pulbri, kuid Euroopa Liidu poolt rahastatavad teadlased t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja uue viisi, mille abil neid mitmeotstarbelisi nanotehnoloogilisi ehituskivisid saaks paremini n\u00e4ha.<\/strong><\/p>\n

Nanotorusid on raske panna valgust kiirgama, sest need on suurep\u00e4rased elektrijuhid ning p\u00fc\u00fcavad nende l\u00e4hedusse asetatud teiste luminestsentsete keemiliste materjalide energiat kinni, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Pilt: Shutterstock<\/p><\/div>\n

\u00dcleeuroopaline teadlaster\u00fchm t\u00f6\u00f6tas aga v\u00e4lja uue viisi, mille abil saab kasutada \u00e4ra v\u00f5rdlemisi suure pindalaga s\u00fcsinik nanotorusid. Suurem pindala v\u00f5imaldab rohkematel molekulidel, nende hulgas ka sellistel, mis on v\u00f5imelised valgust kiirgama, nanotoru k\u00fclge kinnituda. Need molekulid v\u00f5itavad selliste kemikaalide kuju, mis suudavad kiirata punast valgust.<\/p>\n

Euroopa Liidu projekti raames t\u00f6\u00f6tavad Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari, Itaalia ja Poola teadlased on juba pikemat aega valmistanud ja karakteriseerinud luminestseerivaid materjale, milles sobivalt v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud orgaanilised ja anorgaanilised luminofoorid on lukustatud nano-konteineritesse (s\u00fcsinik nanotorudesse ja koordinatsiooni puuridesse), milles need saavad s\u00e4ilitada ning isegi parandada oma kiirgusv\u00f5imet.<\/p>\n

Projekti l\u00f5ppeesm\u00e4rk on valmistada terve hulk luminestsentseid mooduleid, mis kiirgaksid terves VIS-NIR (n\u00e4htava valguse ja infrapunavalguse l\u00e4hedaste lainepikkuste) vahemikus, et nende abil toota \u00fclemuslikke funktsionaalseid h\u00fcbriidmaterjale.<\/p>\n

Teadlased avastasid aga, et see t\u00f6\u00f6 ei seisne lihtsalt nende valgustkiirgavate molekulide k\u00fclgekleepimises, nagu seletas \u00fcks teadlastest, Valentina Utochnikova<\/strong>: ,,Valgustkiirgavate komplekside kinnitamine otse nanotorudele pole aga soovitatav, sest nanotorud, mis on mustkiirgurid, summutaksid luminestsentsi tunduvalt.”<\/p>\n

Et soovimatu valguse neelamisega v\u00f5idelda, asetasid teadlased nanotorud esmalt reageerima 140 kuni 160 kraadi juures olevasse ioonilisse vedelikku, mida oli modifitseeritud atsido(N3<\/sub>) funktsionaalr\u00fchma l\u00f5ppudega. Reaktsiooni tulemuseks saadi ankurl\u00fclidena k\u00e4ituvate molekulidega kaetud nanotorud. Ankurl\u00fclid on \u00fche otsaga nanotorudele kinnitunud, ning oma teise otsaga v\u00f5ivad nad kinnituda molekulidele, mis suudavad n\u00e4htavat valgust n\u00e4idata. Iga l\u00fcli vaba ots on positiivse laenguga.<\/p>\n

Sel viisil ette valmistatud nanotorud viiakse j\u00e4rgnevalt teise lahusesse, mis sisaldab negatiivselt laetud lantaniidi kompleksi — tetrakis(4,4,4-trifluoro-1(2-napt\u00fc\u00fcl-1,3-butaandiaat)euroopiumit.<\/p>\n

,,Lantaani \u00fchendid sisaldavad perioodilisustabeli VI r\u00fchma elemente ning on v\u00e4ga atraktiivsed just fotoonika jaoks, sest neid iseloomustab k\u00f5rge luminestsentne kvantsaagis ning kiiratava valguse v\u00e4rvipuhtus,” s\u00f5nas Utochnikova.<\/p>\n

P\u00e4rast lahuses lahustumist p\u00fc\u00fcavad nanotorude k\u00fclge kinnitunud ankurl\u00fclide positiivselt laetud vabad otsad elektrostaatilise vastastikm\u00f5ju t\u00f5ttu kinni lahuses olevad euroopiumi kompleksid. Seega kattuvad k\u00f5ik nanotorud p\u00fcsivalt molekulidega, mis suudavad kiirata n\u00e4htavat valgust. Kui reaktsoon on l\u00f5ppenud, siis nanotorud loputatakse ja kuivatatakse.<\/p>\n

L\u00f5pptulemuseks on n\u00f5gine pulber, mis kiirgab t\u00e4nu s\u00fcsinik nanotorude k\u00fcljes olevatele lantaniidi \u00fchenditele UV kiirguse juuresolekul punast valgust.<\/p>\n

Nende materjalide v\u00f5imalikult mitmek\u00fclgseks muutmise j\u00e4rel saab neid rakendada bio-pilditehnikas, optoelektroonilistes seadmetes ja sensorites.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kui vaadata s\u00fcsinik nanotorusid palja silmaga, siis ei n\u00e4e midagi peale musta pulbri, kuid Euroopa Liidu poolt rahastatavad teadlased t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja uue viisi, mille abil neid mitmeotstarbelisi nanotehnoloogilisi ehituskivisid saaks paremini n\u00e4ha. Nanotorusid on raske panna valgust kiirgama, sest need on suurep\u00e4rased elektrijuhid ning p\u00fc\u00fcavad nende l\u00e4hedusse asetatud teiste luminestsentsete keemiliste materjalide energiat kinni, kirjutab […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-18580","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18580","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=18580"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18580\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=18580"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=18580"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=18580"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}