{"id":1861,"date":"2010-03-17T03:05:09","date_gmt":"2010-03-17T00:05:09","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=1861"},"modified":"2010-06-28T13:30:44","modified_gmt":"2010-06-28T10:30:44","slug":"potentsiaalikal-kliimapaastmisvahendil-kriips-peal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=1861","title":{"rendered":"Potentsiaalikal kliimap\u00e4\u00e4stmisvahendil kriips peal?"},"content":{"rendered":"

Merep\u00f5hja rauaga rikastamine atmosf\u00e4\u00e4ris CO<\/strong>2 <\/strong><\/sub>hulga v\u00e4hendamiseks v\u00f5ib kaasa tuua m\u00fcrgise planktoni vohamise. <\/strong><\/p>\n

Kanada L\u00e4\u00e4ne-Ontario \u00fclikooli \u00f6koloogi Charles Tricki<\/strong> juhitud t\u00f6\u00f6r\u00fchma leiud seavad kahtluse alla praeguste plaanide otstarbekuse s\u00fcsihappegaasi tarbivate organismide kasvu kiirendamisest \u201eSee on t\u00f5sine n\u00e4ide sellest, et mil me arvame, et teame, mis keskkonnas toimub, me seda siiski tegelikult ei tea. Igas mastaapses l\u00e4bi viidavas eksperimendis on mingisugune m\u00e4\u00e4ramatus,\u201c \u00fctles Trick.<\/p>\n

Trick leidis oma kolleegidega Vaikse Ookeani p\u00f5hjaosast, kus rauaga rikastamine l\u00e4bi viidi, neurotoksiini domoic<\/em>-hapet (C15<\/sub>H21<\/sub>NO6<\/sub> .) Laeval l\u00e4bi viidud eksperimendid kinnitasid, et raua lisamine p\u00f5hjustas piirkonnas m\u00fcrgise planktonite perekonda kuuluva Pseudonitzchia vohamist.<\/p>\n

Domoic<\/em>-hape koguneb koorikloomadesse ning on neid s\u00f6\u00f6vate lindude ja imetajate jaoks m\u00fcrgise toimega, p\u00f5hjustades n\u00e4iteks inimestel kooriklooma m\u00fcrgitust. Nii sunnivad Pseudonitzchia puhangud USA l\u00e4\u00e4nerannikul sagedasti koorikloomade kasvatusi kevadel ja suvel oma uksi sulgema. Vetika\u00f5itsemist uurivad teadlased arvates on domoic<\/em>-hape p\u00f5hjustanud ka meril\u00f5vide surma ning California hullunud lindude juhtumit 1961. aastal. (Sama juhtumit kasutas <\/span>Alfred Hitchcock <\/strong><\/span>inspiratsiooniallikana kultusfilmis \u201eLinnud.\u201c)<\/span><\/span><\/p>\n

\"Pseudonitchia

Pseudonitchzia p\u00f5hjustab neurotoksiinide teket. Pilt: B Bill \/ NOAA<\/p><\/div>\n

Tricki t\u00f6\u00f6r\u00fchm kogus 2006. ja 2007. aastal mitmeid mereveeproove L\u00f5una-Alaska katsepaigast erinevatelt s\u00fcgavustelt. Oma proovides leidsid nad domoic-<\/em>happe j\u00e4lgi, millest isoleerisid nad kaks Pseudonitzchia liiki. Seej\u00e4rel kasvatasid nad planktonit uurimislaeva pardal olevates inkubaatorites, lisades m\u00f5ningatesse rauda. Viimase tagaj\u00e4rjel suurenes planktonis m\u00fcrgise toksiini hulk m\u00e4rgatavalt, mida v\u00f5imendas veelgi vase lisamine. Antud tulemuste p\u00f5hjal on Trick oma kolleegidega kindel, et massiline ookeanide rauaga rikastamine v\u00f5ib suurendada happe kontsentratsiooni nii palju, et m\u00f5juda ranniku kalavarudele laastavalt.<\/span><\/p>\n

David Caronit<\/span><\/strong>, L\u00f5una-California merebioloogi tulemused ei \u00fcllata: \u201eEnamikes rauaga rikastamise eksperimentides kasvas Pseudonitzschia hulk. On \u00fcpris loomulik, et koos sellega leiad sa ka <\/span><\/span>domoic-<\/span><\/em>hapet.<\/span><\/span><\/p>\n

Siiski ei kinnitanud kaks eelnevalt l\u00e4bi viidud uuringut rauaga rikastatud piirkondades domoic-<\/em>happe osakaalu kasvu. Tricki s\u00f5nul olid aga m\u00f5lemal uuringul oma metodoloogilised probleemid: \u201eNeil ei olnud palju v\u00f5imalusi selle kinnitamiseks, kuna planktoni rakud olid kahjustada saanud.\u201c<\/span><\/p>\n

Okeanograaf John Martin <\/strong>pakkus merevee rauaga rikastamise v\u00e4lja esmakordselt 1980-ndatel \u00fche v\u00f5imaliku s\u00fcsinikup\u00fc\u00fcdmise viisina. Alates sellest ajast on l\u00e4bi viidud mitmeid eksperimente, mis kinnitasid teooriat, et raud p\u00f5hjustab planktoni \u00f5itsengut, mis imeb atmosf\u00e4\u00e4rist <\/span>CO2<\/sub>. Siiski on viimaste uuringute kohaselt meetodi efektiivsus v\u00e4iksem, kui selle pooldajad v\u00e4idavad<\/p>\n

Sellest hoolimata on viimasel ajal tekkinud mitmeid firmasid, kes m\u00fc\u00fcvad s\u00fcsinikukrediite, pakkudes vastutasuks ookeanide rauaga v\u00e4etamist. \u00dcks firmadest, Planktos, l\u00fckkas 2008. aastal oma plaanid kindlasti edasi, ent teine \u2013 Climos, j\u00e4\u00e4b veel m\u00f5tte suhtes \u00e4raootavale seisukohale. \u201eMe peame veel \u00f5itsenguid, nii kuntslikke kui ka looduslikke veel l\u00e4hemalt uurima, mis juhtudel domoic-<\/em>hapet toodetakse.<\/span><\/p>\n

Kuigi plaanitavad rauaga rikastamise piirkonnad asuvad kalavarudest kaugel, hoiatab Trick m\u00fcrgise planktoni kandumise eest uutesse piirkondadesse n\u00e4iteks kaubalaevade ballastitankides.<\/span><\/p>\n

Allikas:<\/p>\n

Nature<\/p>\n

Carbon-capture scheme could cause toxic blooms<\/a><\/p>\n

(artikkel on ligip\u00e4\u00e4setav piiratud aja, J.J.O)<\/p>\n

Lisaks:<\/p>\n

Raua k\u00fclvamisest majanduslikel eesm\u00e4rkidel<\/a><\/p>\n

Assmy, P., Henjes, J., Klaas, C. & Smetacek, V. Deep-Sea Res.<\/span> 54,<\/span> 340-362 (2007<\/span>).\u00a0|<\/a><\/p>\n

Marchetti, A. et al. <\/em>J. Phycol.<\/span> 44,<\/span> 650-661 (2008<\/span>).\u00a0|<\/a><\/p>\n

Martin, J. H., & Fitzwater, S. E. Nature<\/span> 331,<\/span> 341-343 (1988<\/span>).\u00a0|<\/a><\/p>\n

Pollard, R. T. et al. <\/em>Nature<\/span> 457,<\/span> 577-580 (2009<\/span>).\u00a0|<\/a><\/p>\n

\n

\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Merep\u00f5hja rauaga rikastamine atmosf\u00e4\u00e4ris CO2 hulga v\u00e4hendamiseks v\u00f5ib kaasa tuua m\u00fcrgise planktoni vohamise. Kanada L\u00e4\u00e4ne-Ontario \u00fclikooli \u00f6koloogi Charles Tricki juhitud t\u00f6\u00f6r\u00fchma leiud seavad kahtluse alla praeguste plaanide otstarbekuse s\u00fcsihappegaasi tarbivate organismide kasvu kiirendamisest \u201eSee on t\u00f5sine n\u00e4ide sellest, et mil me arvame, et teame, mis keskkonnas toimub, me seda siiski tegelikult ei tea. Igas mastaapses […]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[56],"class_list":{"0":"post-1861","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"tag-kliima","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1861","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1861"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1861\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1861"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1861"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1861"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}