{"id":18620,"date":"2011-07-13T23:56:50","date_gmt":"2011-07-13T20:56:50","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=18620"},"modified":"2011-08-08T23:00:43","modified_gmt":"2011-08-08T20:00:43","slug":"25-teslat-uus-magnet-teeb-oma-debuudi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=18620","title":{"rendered":"25 teslat &#8211; uus magnet tegi oma deb\u00fc\u00fcdi"},"content":{"rendered":"<p><strong>Hiljuti tegi deb\u00fc\u00fcdi spetsiaalselt valmistatud ja 2,5 miljonit dollarit maksma l\u00e4inud ,,l\u00f5hestatud magneti&#8221; (ingl. k. <em>split magnet<\/em>) s\u00fcsteem, mida saab kasutada teadusuuringute revolutsioneerimisel.<\/strong><\/p>\n<p>Rekordiomanik t\u00f6\u00f6tab 25 tesla juures, mis \u00fcletab kergesti sellist t\u00fc\u00fcpi magnetite eelmist rekordit, mis p\u00fcstitati 1991. aastal Prantsusmaal: 17,5 teslat. Lisaks 43-protsendisele efektiivsuskasvule on uue magneti keskosas lisaks 1500 korda rohkem ruumi, v\u00f5imaldades paindlikumaid erip\u00e4raseid eksperimente, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-07-tesla-world-record-magnet-debut.html\">Physorg.com<\/a>.<\/p>\n<div id=\"attachment_18621\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/07\/25teslaworld.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-18621\" class=\"size-medium wp-image-18621\" title=\"25teslaworld\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/07\/25teslaworld-300x198.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"198\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/07\/25teslaworld-300x198.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/07\/25teslaworld-250x165.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/07\/25teslaworld.jpg 400w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-18621\" class=\"wp-caption-text\">L\u00f5hestatud magneti sisemisi osasid kontrolliti korduvalt, et veenduda magneti struktuurilises terviklikkuses. Pilt: Florida State University<\/p><\/div>\n<p>Et saada uue magneti suhtes mingit perspektiivi, kujuta ette j\u00e4rgnevat: kaksk\u00fcmmend viis teslat on 500 000 korda tugevam Maa magnetv\u00e4ljast. Kujuta ette, et nii suur j\u00f5ud on koondatud v\u00e4ga v\u00e4ikesesse ruumi, ning alles siis on sul veidi aimu sellest, milleks l\u00f5hestatud magnet v\u00f5imeline on &#8211; ning miks nii insenerid kui ka teadlased magnetlaboris sellest nii huvitatud on.<\/p>\n<p>Juba aastak\u00fcmneid on teadlased kasutanud tugevaid magnetv\u00e4lju, et nende abil uurida materjalide ebatavalisi omadusi ekstreemse kuumuse ja r\u00f5hu tingimustes. Magnetv\u00e4ljade kasutamisel on aga mitmeid eeliseid &#8211; kindlad aatomid v\u00f5i molekulid muutuvad paremini j\u00e4lgitavamaks, v\u00f5i on neil n\u00e4iteks omadusi, mida v\u00e4hem ekstreemsete tingimuste juures j\u00e4lgida ei saa. Uus v\u00f5imsam l\u00f5hestatud magnet v\u00f5imaldab veelgi rohkem l\u00e4bimurdeid inimteadmiste \u00e4\u00e4realadel.<\/p>\n<p>Et seda magnetit valmistada, pidid teadlased uuesti l\u00e4bi m\u00f5tlema resistiivsete(st selliste, millede magnetv\u00e4li tekib voolu t\u00f5ttu) magnetite struktuuripiirangud. Projekti raames pidid teadlased leiutama, patenteerima ja leidma m\u00f5nikord ka p\u00f5iklevaid ehitajaid, kes suudaksid nende ideid teostada. Selle t\u00f6\u00f6 tulemus, uus l\u00f5hestatud magnet, koosneb neljast suurest elliptilisest sisselaskeavast, mis annavad teadlastele otsese, horisontaalse ligip\u00e4\u00e4su magneti keskel asuvasse katseruumi, hoides samal ajal magnetv\u00e4lja alal.<\/p>\n<p>V\u00f5imsaid magneteid valmistatakse nii, et tihedad k\u00f5rgekvaliteedilised vasesulamid pakitakse kokku, misj\u00e4rel neist lastakse l\u00e4bi elektrivool. Kogu magneti j\u00f5ud on keskendunud magnetsilmuse keskpunkti &#8211; t\u00e4pselt sinna, kuhu magneti valmistanud teadlased asetasid neli sissep\u00e4\u00e4suava. Sellist sissep\u00e4\u00e4suavadega magnetit, mis suudaks taluda nii tugevaid magnetv\u00e4lju ja sellist koormust, peeti varem v\u00f5imatuks valmistada.<\/p>\n<p>Selle saavutamiseks l\u00f5ikasid teadlased magneti kesktasandisse suured augud, et tekitada ligip\u00e4\u00e4s magneti keskmesse, hoides samas tugevat magnetv\u00e4lja pidevalt alal. K\u00f5ike seda tuli teha samal ajal, kui 5000 tonni suurune r\u00f5hk magneti kaht osa kokku surus ning 160 000 ampri suurune vool ning 3500 gallonit vett magneti kesktasandit l\u00e4bis. (Vesi takistab magneti \u00fclekuumenemist.)<\/p>\n<p>,,Muude v\u00f5imaluste seas v\u00f5imaldab l\u00f5hestatud magnet optikateadlastele enneolematut ligip\u00e4\u00e4su oma katsen\u00e4idistele, nende katseandmete paranemist ning uut t\u00fc\u00fcpi eksperimente.&#8221; s\u00f5nas <strong>Eric Palm<\/strong>, magnetlabori juht.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-07-tesla-world-record-magnet-debut.html\">Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hiljuti tegi deb\u00fc\u00fcdi spetsiaalselt valmistatud ja 2,5 miljonit dollarit maksma l\u00e4inud ,,l\u00f5hestatud magneti&#8221; (ingl. k. split magnet) s\u00fcsteem, mida saab kasutada teadusuuringute revolutsioneerimisel. Rekordiomanik t\u00f6\u00f6tab 25 tesla juures, mis \u00fcletab kergesti sellist t\u00fc\u00fcpi magnetite eelmist rekordit, mis p\u00fcstitati 1991. aastal Prantsusmaal: 17,5 teslat. Lisaks 43-protsendisele efektiivsuskasvule on uue magneti keskosas lisaks 1500 korda rohkem ruumi, [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-18620","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18620","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=18620"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18620\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=18620"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=18620"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=18620"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}