{"id":18718,"date":"2011-07-18T19:06:04","date_gmt":"2011-07-18T16:06:04","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=18718"},"modified":"2011-08-08T22:22:26","modified_gmt":"2011-08-08T19:22:26","slug":"galaktika-suurune-vaane-ajas-korrastab-fuusikaseadusi-rikkuvaid-osakesi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=18718","title":{"rendered":"Galaktika-suurune v\u00e4\u00e4ne ajas korrastab f\u00fc\u00fcsikaseadusi rikkuvaid osakesi"},"content":{"rendered":"

Warwicki \u00dclikooli f\u00fc\u00fcsik on esitanud galaktikat h\u00f5lmava lahenduse, selgitamaks \u00fcht silmapaistvamat m\u00f5istatust osakestef\u00fc\u00fcsikas, j\u00e4ttes samas otsad lahtiseks keerdk\u00fcsimuse puhul, miks elas meie Universumi s\u00fcnni \u00fcle erinevas koguses ainet ja antiainet.<\/strong><\/p>\n

F\u00fc\u00fcsikutele meeldiks korralik Universum n\u00f5nda universaalsete f\u00fc\u00fcsikaseadustega, et iga osake ja selle antiosake k\u00e4ituksid \u00fchtmoodi. Sellegipoolest on viimastel aastatel eksperimentaalsete vaatluste k\u00e4igus t\u00e4heldatud silmapaistvaid erinevusi kaaonite ja B mesonitena tuntud osakeste aine ja antiaine versioonide lagunemisel. See laengu paarsuse rikkumine (Charge-Pairty violation<\/em>) on m\u00f5nede uurijate jaoks veider anomaalia, kuid teiste jaoks kasutoov fenomen, mis v\u00f5ib aidata selgitada, miks Universumi s\u00fcnni paistab olevat \u00fcle elanud rohkem ainet kui antiainet, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Massiivse keha, n\u00e4iteks galaktika p\u00f6\u00f6rlemine v\u00e4\u00e4nab ja moonutab aegruumi \u00fcldrealatiivsuse seadusp\u00e4rasuste kohaselt. Pilt: Warwicki \u00dclikool<\/p><\/div>\n

Dr<\/strong> Mark Hadley<\/strong> Warwicki \u00dclikoolist v\u00e4idab, et on leidnud testitava selgituse n\u00e4ivale laengu paarsuse rikkumisele, mis s\u00e4ilitab paarsuse ning samas muudab selle veelgi usutavamaks aine ja antiaine vahelise lahknevuse selgituseks.<\/p>\n

Dr Hadley v\u00e4idab oma \u00e4sjailmunud artiklis, et uurijad on j\u00e4tnud k\u00f5rvale meie Galaktika p\u00f6\u00f6rlemise olulise m\u00f5ju aatomist v\u00e4iksemate osakeste lagunemise mustrile. \u201cOsakestef\u00fc\u00fcsika tunnustatud vaadete kohaselt on loodus p\u00f5hiolemuselt as\u00fcmmeetriline. Esineb selge as\u00fcmmeetria vasaku ja parema poole vahel n\u00f5rkade vastastikm\u00f5jude korral ning m\u00e4rksa v\u00e4iksem laengu paarsuse rikkumine kaoon-s\u00fcsteemide puhul. Neid n\u00e4htusi on m\u00f5\u00f5detud, kuid mitte selgitatud. Uurimused viitavad, et meie laboratooriumides saadud eksperimentaalsed tulemused on galaktilise rotatsiooni tagaj\u00e4rg, mis v\u00e4\u00e4nab meie kohalikku aegruumi. Kui seda t\u00f5estataks \u00f5igeks, siis oleks loodus siiski p\u00f5hiliselt s\u00fcmmeetriline. See radikaalne ennustus on testitav Cern\u2019is ja BaBar\u2019is juba kogutud andmete p\u00f5hjal \u2013 tuleb uurida tulemusi, mis on kallutatud galaktika p\u00f6\u00f6rlemise suunas,\u201d s\u00f5nas Dr Hadley.<\/p>\n

Lihtne on j\u00e4tta arvesse v\u00f5tmata millegi nii suure kui galaktika m\u00f5ju, sest meile tundub kohalik Maa v\u00f5i P\u00e4ikese gravitatsiooniv\u00e4li k\u00f5ige ilmsemana \u2013 m\u00f5lemad avaldavad meile m\u00e4rksa silmn\u00e4htavamat gravitatsioonilist m\u00f5ju kui meie galaktika tervikuna. Sellegipoolest usub Dr Hadley, et siinjuures on olulisem p\u00f6\u00f6rleva<\/em> massiivse objekti tekitatud m\u00f5ju.<\/p>\n

Seesuguse massiivse p\u00f6\u00f6rleva keha kiirus ja p\u00f6\u00f6rdeimpulss loovad \u201cpiiride venituse\u201d (frame dragging<\/em>) ehk aegruumi k\u00f5verdumise, v\u00e4\u00e4nates ruumi kuju ning luues aja dilatsiooni. Meie Galaktika p\u00f6\u00f6rlemine avaldab meie kohalikule aegruumile miljon korda suuremat v\u00e4\u00e4navat m\u00f5ju kui Maa p\u00f6\u00f6rlemine.<\/p>\n

Kui laengu paarsuse rikkumist on vaadeldud B-mesonite lagunemisel, on peamine erinevus n\u00e4htav sama osakese aine ja antiaine versioonide lagunemise vahel erinevatel lagunemise tasemetel. Ehkki uurijad on vaadelnud laia lagunemismustrite variatsiooni, on tulemus huvitaval kombel sama neid \u00fcksikuid lagunemistasemeid kokku liites sama osakese aine ja antiaine versioonide puhul.<\/p>\n

Dr Hadley usub, et kogu Galaktika avaldatav \u201cpiiride venituse\u201d m\u00f5ju selgitab k\u00f5iki vaatlustulemusi. Sama osakese aine ja antiaine versioonid s\u00e4ilitavad t\u00e4pselt sama struktuuri, kuid need saavad olema teineteise peegelpildid. Seega pole p\u00f5hjendamatu oodata nende osakeste lagunemise algust samuti teineteise t\u00e4pse peegelpildina. Ometi nii see aga ei l\u00f5ppe. Lagunemine v\u00f5ib alata t\u00e4pse peegelpildina, kuid galaktiline \u201cpiiride venituse\u201d m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne m\u00f5ju p\u00f5hjustab iga osakese erinevates struktuurides erineva tasemega aja dilatsiooni ning seega erinevusi lagunemisel. Aja dilatsiooni erinevate tasemete \u00fcldvariatsioon muutub aga keskmiseks, kui v\u00f5tta arvesse iga lagunevat osakest; laengu paarsuse rikkumine kaob ning paarsus s\u00e4ilib.<\/p>\n

Selle teooria v\u00f5lu on testitavus. V\u00f5imalik on luua ennustusi ja neid ka kontrollida. V\u00f5imalik on taas uurida rida olemasolevaid andmeid, milles ilmnes laengu paarsuse rikkumine m\u00f5ne lagunemise puhul, uurimaks v\u00f5imalikku galaktika p\u00f6\u00f6rlemisega joonduvat mustrit.<\/p>\n

Artikkel puudutab ainult galaktika skaalas \u201cpiiride venituse\u201d efekti k\u00fcsimust eksperimentaalsete vaatluste selgitamisel. Siiski j\u00e4tab see selgitus otsad lahti teoreetikute jaoks, kes peavad laengu paarsuse rikkumist kasulikuks vahendiks meie Universumi s\u00fcnni j\u00e4rgse aine ja antiaine eraldumise ning n\u00e4iva aine domineerimise seadusp\u00e4rasuste v\u00e4ljaselgitamiseks. \u201cPiiride venituse\u201d galaktiline skaala v\u00f5ib t\u00f5epoolest avada uksi selgitustele veelgi laiemalt. Universumi varased, v\u00f5ib-olla k\u00f5ige varasemad struktuurid v\u00f5isid omada piisavat massi ja p\u00f6\u00f6ret, avaldamaks \u201cpiire venitavat\u201d m\u00f5ju aine ja antiaine eraldumisele.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: \u201cThe asymmetric Kerr metric as a source of CP violation<\/a>\u201d<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Warwicki \u00dclikooli f\u00fc\u00fcsik on esitanud galaktikat h\u00f5lmava lahenduse, selgitamaks \u00fcht silmapaistvamat m\u00f5istatust osakestef\u00fc\u00fcsikas, j\u00e4ttes samas otsad lahtiseks keerdk\u00fcsimuse puhul, miks elas meie Universumi s\u00fcnni \u00fcle erinevas koguses ainet ja antiainet. F\u00fc\u00fcsikutele meeldiks korralik Universum n\u00f5nda universaalsete f\u00fc\u00fcsikaseadustega, et iga osake ja selle antiosake k\u00e4ituksid \u00fchtmoodi. Sellegipoolest on viimastel aastatel eksperimentaalsete vaatluste k\u00e4igus t\u00e4heldatud silmapaistvaid erinevusi […]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":18719,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-18718","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18718","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=18718"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18718\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/18719"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=18718"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=18718"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=18718"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}