{"id":1872,"date":"2010-03-23T22:23:55","date_gmt":"2010-03-23T19:23:55","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=1872"},"modified":"2016-04-25T10:50:13","modified_gmt":"2016-04-25T07:50:13","slug":"grafeen-lahenduseks-vesiniku-ladustamisel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=1872","title":{"rendered":"Grafeen lahenduseks vesiniku ladustamisel"},"content":{"rendered":"<div class=\"mceTemp\">T\u00e4nu oma juhtivuslikele, soojuslikele ning optilistele omadustele on grafeenist saanud viimaste aastate &#8216;staar-materjal,&#8217;\u00a0sest ta on kasutatav suures hulgas sensorites ning pooljuhtseadmetes. Oma algsel kujul ei ole grafeen aga vesiniku ladustamiseks sobiv, leidsid teadlased <strong>NIST Center for Neutron Research&#8217;<\/strong>ist. Kuid kui asetada\u00a0oks\u00fcdeeritud grafeenlehekesed kihiti, kus kihte \u00fchendaksid molekulid nii, et vahele j\u00e4\u00e4ks ka piisavalt vaba ruumi, siis saadavat grafeen-oksiid v\u00f5restikku(<strong>Graphene-Oxide\u00a0Layer,GOF<\/strong>)\u00a0on v\u00f5imalik kasutada suurtes kogustes vesiniku ladustamiseks.<\/div>\n<div id=\"attachment_214585\" style=\"width: 243px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/03\/layeredgraph-1.jpg\" rel=\"attachment wp-att-214585\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-214585\" class=\"wp-image-214585 size-medium\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/03\/layeredgraph-1-233x300.jpg\" alt=\"layeredgraph\" width=\"233\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/03\/layeredgraph-1-233x300.jpg 233w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/03\/layeredgraph-1.jpg 400w\" sizes=\"auto, (max-width: 233px) 100vw, 233px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-214585\" class=\"wp-caption-text\">Grafeen-oksiid v\u00f5restik(GOF)<\/p><\/div>\n<p>Teadlased\u00a0said grafeen-oksiid v\u00f5restiku valmistamiseks inspiratsiooni metall-orgaanilistest\u00a0v\u00f5restikest, mida samuti praegu vesiniku ladustamise seisukohast uuritakse. Et siiani ei ole keegi grafeen-oksiid v\u00f5restikke valmistanud, on uue struktuuri omadused alles uurimisj\u00e4rgus. ,,Oleme siiani teada saanud, et GOF suudab ladustada v\u00e4hemasti sada korda rohkem vesinikumolekule kui tavaline grafeenoksiid,&#8221; lausus\u00a0<strong>Taner Yildirim<\/strong>, \u00fcks uurimuse l\u00e4bi viinud teadlasi.\u00a0Lihtne valmistamine, odavus ning mitte-toksilisus teevad grafeenist\u00a0paljut\u00f5otava kandidaadi gaaside ladustamise rakendustes.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>77 Kelvini\u00a0ning normaalr\u00f5hu juures on\u00a0grafen-oksiid v\u00f5restik v\u00f5imeline s\u00e4ilitama 1% oma kaalust vesiniku kujul\u00a0&#8211; see on v\u00f5rreldav 1,2%-ga, mis on vastav n\u00e4itaja siiani uuritud metall-orgaanilistel v\u00f5restikel, \u00fctles Yildrim.<\/p>\n<p>Veel \u00fcheks huvitavaks avastuseks, mille teadlased GOF-i uurides tegid, on ebatavaline suhe temperatuuri ning vesiniku salvestusv\u00f5ime vahel. Enamike materjalide puhul kehtib reegel, et mida madalam temperatuur seda rohkem on materjal v\u00f5imeline\u00a0vesinikku salvestama. Grafeen-oksiid v\u00f5restik k\u00e4itub aga\u00a0sootuks erinevalt &#8211; kuigi GOF on v\u00f5imeline vesinikku ladustama, ei tee ta seda madalamatel temperatuuridel kui 50 Kelvinit(-223 kraadi Celsiust). Veelgi enam, allpool seda &#8216;blokeerivat temperatuuri&#8217; ei anna GOF vesinikku ka vabaks, mis aga teeb grafeen-oksiid v\u00f5restiku kasutatavaks erinevates k\u00fctuseelementides, kus vesiniku ladustamine ja vabastamine kindlatel tingimustel on vajalik eeldus.<\/p>\n<p>Mitmed GOF-i omadused tulenevad kihte \u00fchendavatest molekulidest. Teadlased kasutasid antud juhul benseen-boor happeid, mis\u00a0 on vesinikuga tugevas vastastikm\u00f5jus. Kuid j\u00e4ttes grafeenkihtide vahele\u00a0mitu ongstr\u00f6mi(10 astmel -10 m)\u00a0vaba ruumi, suureneb igal kihil saadaolev vaba pind, mis annab vesinikumolekulidele kinnitumiseks rohkem v\u00f5imalusi.<\/p>\n<p>Teadlaste s\u00f5nul on grafeen-oksiid v\u00f5restik p\u00e4rast selle omaduste\u00a0edasist\u00a0uurimist v\u00f5imeline veel paremaks soorituseks. ,,Meil on plaanis optimiseerida GOF-i\u00a0t\u00f6\u00f6omadusi\u00a0ning katsetada erinevaid \u00fchendavaid molekule,&#8221; s\u00f5nas <strong>Jacob Burress<\/strong>, samuti NIST-i teadlane.\u00a0 ,,Me tahame uurida vesiniku salvestusv\u00f5ime ebatavalist s\u00f5ltuvust temperatuurist ning ka seda, kas GOF-ist v\u00f5iks olla kasu kasvuhoonegaaside ning toksiinide p\u00fc\u00fcdmiseks.&#8221;<\/p>\n<p><strong>Lisaks:<\/strong><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/meetings.aps.org\/Meeting\/MAR10\/Event\/122133\">http:\/\/meetings.aps.org\/Meeting\/MAR10\/Event\/122133<\/a><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news188056335.html\">http:\/\/www.physorg.com\/news188056335.html<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>T\u00e4nu oma juhtivuslikele, soojuslikele ning optilistele omadustele on grafeenist saanud viimaste aastate &#8216;staar-materjal,&#8217;\u00a0sest ta on kasutatav suures hulgas sensorites ning pooljuhtseadmetes. Oma algsel kujul ei ole grafeen aga vesiniku ladustamiseks sobiv, leidsid teadlased NIST Center for Neutron Research&#8217;ist. Kuid kui asetada\u00a0oks\u00fcdeeritud grafeenlehekesed kihiti, kus kihte \u00fchendaksid molekulid nii, et vahele j\u00e4\u00e4ks ka piisavalt vaba ruumi, [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":214585,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[45,77],"class_list":{"0":"post-1872","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-grafeengrafaan","9":"tag-kytuseelemendid","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1872","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1872"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1872\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/214585"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1872"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1872"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1872"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}