{"id":18726,"date":"2011-07-18T19:08:19","date_gmt":"2011-07-18T16:08:19","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=18726"},"modified":"2011-08-08T22:27:33","modified_gmt":"2011-08-08T19:27:33","slug":"kosmilises-mikrolainetaustas-margati-tumeainet","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=18726","title":{"rendered":"Kosmilises mikrolainetaustas m\u00e4rgati tumeainet"},"content":{"rendered":"

Kosmilist mikrolainetausta uurivad astronoomid on paljastanud uue otsese t\u00f5endi tumeda energia, n\u00e4ivalt Universumi laienemist kiirendava m\u00f5istatusliku aine olemasolule. Uurimustulemused v\u00f5ivad lisaks aidata kaardistada tumeaine struktuuri Universumi suurimatel pikkusskaaladel.<\/strong><\/p>\n

Kosmiline mikrolainetaust on \u00f5rn j\u00e4relkuma Suure Paugu tagaj\u00e4rjel tekkinud Universumi s\u00fcnnist. Umbes 400\u00a0000 aastat peale loomist oli Universum piisavalt jahtunud, lubamaks elektronidel liituda aatomituumadega moodustades aatomeid. See kombineerumine vabastas kosmilise mikrolainetausta kiirguse tihedast plasmaudust. Kosmoseteleskoobid nagu WMAP ja Planck kaardistasid kosmilist mikrolainetausta ning leidsid selle olemasolus t\u00f5endeid k\u00f5igis taevalaotuse osades temperatuuril 2,7 kelvinit. Samas n\u00e4itavad m\u00f5\u00f5tmistulemused imev\u00e4ikeseid k\u00f5ikumisi selles temperatuuris skaalas \u00fcks osa miljonist. Need vaheldumised j\u00e4rgivad Gaussi jaotust, kirjutab PhysicsWorld.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Kosmiline mikrolainetaust n\u00e4htuna Plancki kosmoseteleskoobi abil. Pilt: Euroopa Kosmoseagentuur (European Space Agency).<\/p><\/div>\n

Kahest artiklist esimeses paljastas astronoomide meeskond, nende seas Sudeep Das<\/strong> Kalifornia \u00dclikoolist, kosmilises mikrolainetaustas v\u00f5nkumisi, mis karduvad Gaussi jaotusest k\u00f5rvale. Need k\u00f5rvalekalded, mida vaadeldi T\u0161iilis Atacama Kosmoloogia Teleskoobi abil, on p\u00f5hjustatud vastastikm\u00f5just Universumi suureskaalaliste struktuuride, n\u00e4iteks galaktikaparvedega. \u201cKeskmiselt on kosmilise mikrolainetasuta footon enne meie teleskoobini j\u00f5udmist kohanud umbes 50 suureskaalalist struktuuri,\u201d s\u00f5nas Das. \u201cIga massiivsete tumeaine kamakate poolt valitsetud struktuuride gravitatsiooniline m\u00f5ju juhib footoni tema rajalt k\u00f5rvale,\u201d lisas ta. See protsess, mida tuntakse fookustamisena, loob kokku umbes \u00fche kahek\u00fcmnendiku kraadi suuruse k\u00f5rvalekalde.<\/p>\n

Tume energia versus<\/em> struktuur<\/strong><\/p>\n

Teises artiklis vaatleb Das koos Blake Sherwini<\/strong> ja Joanna Dunkleyga<\/strong> fookustamise v\u00f5imalikku kasutamist tumeda energia paljastamiseks. Tume energia m\u00f5jub Universumi struktuuride \u00fchinemise vastaselt. Universum ilma tumeda energiata omaks suures koguses struktuuri. Tulemusena l\u00e4biksid kosmilise mikrolainetausta footonid suuremat fookustamist ja v\u00f5nkumised kalduksid veelgi algsest Gaussi jaotusest k\u00f5rvale.<\/p>\n

Ometi leidis t\u00f5estust vastupidine. \u201cMe n\u00e4eme liiga v\u00e4he fookustamist tumeda aineta Universumi t\u00f5estamiseks,\u201d v\u00e4itis Sherwin. \u201cTegelikult on fookustamise m\u00e4\u00e4r koosk\u00f5las teistelt m\u00f5\u00f5tmiste k\u00e4igu oodatavalt leitava tumeda energia kogusega.\u201d<\/p>\n

See on esimene kord, mil tumeda energia olemasolu saab j\u00e4reldada vaid kosmilise mikrolainetausta m\u00f5\u00f5tmistest. Tavap\u00e4rased m\u00f5\u00f5tmised paljastavad ainult v\u00e4ga varase Universumi detaile ajast enne t\u00e4hti ja galaktikaid. Moodustamaks tervikpilti Universumi evolutsiooni, pidi need tulemused \u00fchendama lisam\u00f5\u00f5tmistega, n\u00e4iteks Hubble\u2019I konstandiga. Samas kaldusid selles uurimust\u00f6\u00f6s vaadeldud kosmilise mikrolainetausta footonid k\u00f5rvale avarduva Universumi evolutsiooni t\u00f5ttu. \u201cPuuduv informatsioon on n\u00fc\u00fcd tervikusse lisatud,\u201d selgitas Sherwood.<\/p>\n

Tulemuste kollaa\u017e<\/strong><\/p>\n

\u201cMeil on hetkel kaks otseste t\u00f5endite kildu tumeda energia olemasolu kohta,\u201d s\u00f5nas kosmoloog Stephen Boughn<\/strong>. \u201cIga lisat\u00f5end, mis viitab selle olemasolule, on v\u00e4ga t\u00e4htis. Me tahame t\u00f5enditest kollaa\u017ei paljudest eri kohtadest, kindlustamaks tervikpildi kokkusobivuse. K\u00e4esolev uurimust\u00f6\u00f6 aitab sellele kaasa.\u201d<\/p>\n

Boughn usub samuti, et uurimuse tulemused v\u00f5ivad aidata paljastada tumeaine jaotumist Universumis suurtes skaalades. Tumeainel on sama gravitatsioonile m\u00f5ju kui tavalisel ainel, kuid see ei ole vastastikm\u00f5jus elektromagnetilise kiirgusega ning seet\u00f5ttu pole v\u00f5imalik seda otsese vaatlusega n\u00e4ha. \u201cOlemas on mitu simulatsiooni, kuid v\u00e4he vaatlusi, mis viitavad tumeaine jaotumisele Universumis,\u201d selgitas ta. \u201cKuid kosmilise mikrolainetausta fookustamise s\u00f5ltumise t\u00f5ttu tumeaine t\u00fckkidest v\u00f5ivad tulevased eksperimendid neid kosmilise mikrolainetausta moondumisi m\u00f5\u00f5tes anda teavet tumeaine jaotumisest suurel skaalal.\u201d<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartiklid:<\/p>\n

“Detection of the Power Spectrum of Cosmic Microwave Backround Lensing by the Atacama Cosmology Telescope<\/a>”<\/p>\n

“Evidence for Dark Energy from the Cosmic Microwave Background Alone Using the Atacama Cosmology Telescope Lensing Measurements<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kosmilist mikrolainetausta uurivad astronoomid on paljastanud uue otsese t\u00f5endi tumeda energia, n\u00e4ivalt Universumi laienemist kiirendava m\u00f5istatusliku aine olemasolule. Uurimustulemused v\u00f5ivad lisaks aidata kaardistada tumeaine struktuuri Universumi suurimatel pikkusskaaladel. Kosmiline mikrolainetaust on \u00f5rn j\u00e4relkuma Suure Paugu tagaj\u00e4rjel tekkinud Universumi s\u00fcnnist. Umbes 400\u00a0000 aastat peale loomist oli Universum piisavalt jahtunud, lubamaks elektronidel liituda aatomituumadega moodustades aatomeid. See […]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":18727,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[55],"class_list":{"0":"post-18726","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-tumeaine","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18726","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=18726"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18726\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/18727"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=18726"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=18726"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=18726"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}