{"id":18736,"date":"2011-07-18T19:18:30","date_gmt":"2011-07-18T16:18:30","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=18736"},"modified":"2011-07-19T18:14:48","modified_gmt":"2011-07-19T15:14:48","slug":"uus-moodus-paikeseenergia-salvestamiseks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=18736","title":{"rendered":"Uus moodus p\u00e4ikeseenergia salvestamiseks"},"content":{"rendered":"

MIT uurijate poolt v\u00e4lja arendatud uudne s\u00fcsinik nanotorukeste rakendus n\u00e4itab potentsiaali innovatiivse p\u00e4ikeseenergia salvestajana igal vajalikul hetkel kasutamiseks.<\/strong><\/p>\n

P\u00e4ikese kuumuse salvestamine keemilise\u00fchendi kujul omab t\u00e4htsiad eeliseid elekriks muutmise v\u00f5i soojuse kogumise ees tugevalt isoleeritud konteinerisse, kuna keemilist \u00fchendit saab p\u00f5him\u00f5tteliselt salvestada pikkade ajavahemike jooksul salvestatud energiat kaotamata. Selle l\u00e4henemise probleem on siiani seisnenud muutmiseks ja salvestamiseks vajalikes kemikaalides \u2013 need kas degradeerusid m\u00f5ne ts\u00fckli jooksul v\u00f5i sisaldasid haruldast ja kallist elementi ruteeniumit, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Pilt: Grossman\/Kolpak.<\/p><\/div>\n

Eelmisel aastal nuputas aga MIT professor Jeffrey Grossman<\/strong> koos nelja kaast\u00f6\u00f6tajaga t\u00e4pselt v\u00e4lja, kuidas fulvalene diruthenium<\/em>\u2019it \u2013 teadlaste seas parimaks p\u00f6\u00f6ratava p\u00e4ikeseenergia salvestamiseks kasutatavaks kemikaaliks peetud, kuna see ei degradeeru \u2013 \u00a0on v\u00f5imalik rakendada selle saavutamiseks. \u00a0Sel ajal s\u00f5nas Grossman, et parem arusaam protsessist v\u00f5iks lihtsustada teiste koostisosade leidmist levinud ja odavate ainete seast, mida oleks v\u00f5imalik samal moel kasutada.<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd on tal see \u00f5nnestunud koost\u00f6\u00f6s Alexie Kolpakiga<\/strong>. Uus Grossmani ja Kolpaki avastatud aine valmistatakse s\u00fcsinik-nanotorukestest \u2013 imepisikestest torukujulistest puhtast s\u00fcsinikust struktuuridest \u00fchenduses asobenseeni-nimelise koostisosaga. F\u00fc\u00fcsilise struktuuri vormimiseks ja piiramiseks kasutatakse nanoskaalas \u0161abloone ning loodud molekulidel on Grossmani s\u00f5nul uued omadused, mida polnud eraldiseisvatel ainetel.<\/p>\n

Uus keemiline s\u00fcsteem on Kolpaki s\u00f5nul odavam kui varasem ruteeniumi sisaldav koostisosa ning ka suuresti efektiivsem energia talletamisel \u2013 umbes 10\u00a0000 korda t\u00f5husam voltmeetrilises energiatiheduses \u2013 muutes selle energia tiheduse poolest v\u00f5rreldavaks liitium-ioonpatareidega. \u201cKasutades nanotootmismeetodeid on v\u00f5imalik kontrollida molekulide vastastikm\u00f5ju, t\u00f5stes talletatava energia kogust ja selle s\u00e4ilitamise aega ning mis k\u00f5ige olulisem \u2013 \u00a0neid on v\u00f5imalik kontrollida eraldiseisvalt,\u201d s\u00f5nas ta.<\/p>\n

P\u00e4ikeseenergia termo-keemilisel talletamisel kasutatakse molekule, mille struktuur muutub p\u00e4ikesevalguses ning v\u00f5ib p\u00fcsida stabiilsena uuel kujul m\u00e4\u00e4ramatu aja jooksul. Stiimuli, n\u00e4iteks katal\u00fcsaatori, v\u00e4ikese temperatuurimuutuse v\u00f5i valgusevihu m\u00f5jul v\u00f5ib see aga kiiresti taastuda oma endisesse vormi, vabastades talletatud energia soojusena. Grossman kirjeldab seda laetava, pika elueaga soojuspatareina, mis meenutab tavalist patareid.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Pilt: Grossman\/Kolpak.<\/p><\/div>\n

\u00dcks uue l\u00e4henemise suuri eeliseid p\u00e4ikeseenergia rakendamisel seisneb Grossmani s\u00f5nul energia kogumise ja salvestamise protsessi lihtsustamises \u00fcheks astmeks. \u201cMeil on aine, mis muudab ja s\u00e4ilitab energiat,\u201d v\u00e4idab ta. \u201cSee on robustne, see ei degradeeru ning see on odav.\u201d Piiranguks on aga elektri tootmiseks vajalik lisa-muutmisprotsess kas termoelektriliste vahenditega v\u00f5i generaatori k\u00e4ivitamiseks vajaliku auru tootes.<\/p>\n

Kui uurimust\u00f6\u00f6 n\u00e4itab kindla molekulit\u00fc\u00fcbi, asobenseeni-funktsionaliseeritud s\u00fcsinik-nanotorukeste (azobenzene-functionalized carbon nanotubes<\/em>) energiatalletusv\u00f5imet, on aine loomine Grossmani v\u00e4itel \u201c\u00fcldiselt rakendatav paljude uute ainete tootmisel.\u201d Paljusid seesuguseid aineid on teised teadlased juba s\u00fcnteesinud teiste rakendusalade tarbeks \u2013 nende omadusi tuleks lihtsalt viimistleda P\u00e4ikese energia salvestamiseks.<\/p>\n

P\u00e4ikeseenergia salvestamise kontrollimise v\u00f5ti seisneb energiabarj\u00e4\u00e4ris, mis eraldab kaht molekuli omaksv\u00f5etavat seisundit. Selle piiri detailsem m\u00f5istmine oli Grossmani varasemas fulvalene dirunthenium<\/em>\u2019i uurimust\u00f6\u00f6s kesksel kohal, p\u00f5hjendades selle pikaajalist stabiilsust. Liiga madala t\u00f5kke korral taastaks molekul oma laadimata oleku liiga kergelt ning ei suudaks salvestadatada energiat pikkadeks ajavahemikeks. Kui barj\u00e4\u00e4r oleks aga liiga k\u00f5rge, poleks v\u00f5imalik h\u00f5lpsasti vajalikul hetkel energiat vabastada. \u201cBarj\u00e4\u00e4r pidi olema optimaalne,\u201d v\u00e4itis Grossman.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: “Azobenzene-Functionalized Carbon Nanotubes as High-Energy Density Solar Thermal Fuels<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

MIT uurijate poolt v\u00e4lja arendatud uudne s\u00fcsinik nanotorukeste rakendus n\u00e4itab potentsiaali innovatiivse p\u00e4ikeseenergia salvestajana igal vajalikul hetkel kasutamiseks. P\u00e4ikese kuumuse salvestamine keemilise\u00fchendi kujul omab t\u00e4htsiad eeliseid elekriks muutmise v\u00f5i soojuse kogumise ees tugevalt isoleeritud konteinerisse, kuna keemilist \u00fchendit saab p\u00f5him\u00f5tteliselt salvestada pikkade ajavahemike jooksul salvestatud energiat kaotamata. Selle l\u00e4henemise probleem on siiani seisnenud muutmiseks ja […]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":18737,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-18736","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18736","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=18736"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18736\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/18737"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=18736"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=18736"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=18736"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}