{"id":18798,"date":"2011-07-19T17:38:22","date_gmt":"2011-07-19T14:38:22","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=18798"},"modified":"2011-08-08T23:51:31","modified_gmt":"2011-08-08T20:51:31","slug":"teadlased-avastasid-uued-veelained","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=18798","title":{"rendered":"Teadlased avastasid uued veelained"},"content":{"rendered":"

K\u00f5igutades t\u00e4pselt madala veekihiga t\u00e4idetud anumat, v\u00f5isid teadlased j\u00e4lgida laine sellist k\u00e4itumist, mida kunagi varem n\u00e4htud pole. Oma uues teadusartiklis kirjeldavad teadlased<\/strong> Jean Rajchenbach, Alphonse Leroux, and Didier Clamond Nice-Sophia Antipolise \u00dclikoolist kahe uut t\u00fc\u00fcpi seisulaine j\u00e4lgimist vees. \u00dchte neist lainetest ei ole \u00fcheski teises keskkonnas t\u00e4heldatud.<\/strong><\/p>\n

Oma uurimuses kirjeldavad teadlased kahe uue laine avastamislugu. Nad lukustasid vee Hele-Shaw kambrisse, mis on anum, mis on valmistatud kahest paralleelsest klaasplaadist, millede vahel on \u00f5huke pilu. Antud juhul asetati plaadid vertikaalselt, plaadid olid 30 cm laiused ning nendevaheline pilu oli k\u00f5igest 1,5mm. Anumas oleva veekihi k\u00f5rgus oli umbes 5 cm, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Paaris (vasakul) ja paaritu (paremal) seisulaine. Pilt: Jean Rajchenbach, et al. \u00a92011 American Physical Society<\/p><\/div>\n

Anum asetati seej\u00e4rel k\u00f5igutava mehhanismi peale, mis kambri ning selles olnud vee vertikaalselt vibreerima pani. Kontrollides hoolikalt vibreerimise sagedust ja amplituudi, \u00f5nnestus teadlastel vee pinnadeformatsioonid kaamera abil j\u00e4\u00e4dvustada.<\/p>\n

Kui teadlased v\u00f5nkeamplituudi aeglaselt suurendasid, siis hakkasid veepinnale tekkima kahedimensionaalsed seisulained. Teadlaste s\u00f5nul nimetatakse neid laineid Faraday laineteks – need moodustuvad v\u00f5nkuva vedeliku pinnal siis, kui v\u00f5nkesagedus \u00fcletab mingi kindla v\u00e4\u00e4rtuse, mist\u00f5ttu vedelikupind muutub ebastabiilseks.<\/p>\n

Teadlastel \u00f5nnestus j\u00e4lgida kahte t\u00fc\u00fcpi Faraday laineid, milledest \u00fchel oli paariss\u00fcmmeetria ja teisel paaritu s\u00fcmmeetria. Paariss\u00fcmmeetriat v\u00f5ib vaadelda kui vertikaalset peegels\u00fcmmeetriat, mis tekib laine vasaku ja parema poole vahele. Teise laine paaritu s\u00fcmmeetria on ainult ligikaudne, sest laine alumine pool pole t\u00e4pselt sama kujuga kui selle \u00fclemine osa. Et teadlased kasutasid v\u00e4list sondi, et pinda hetkeks h\u00e4irida, siis arvavad nad, et need erinevad lainemustrid v\u00f5ib suure t\u00f5en\u00e4osusega sondi liikumise arvele panna.<\/p>\n

Neid lained anal\u00fc\u00fcsides leidsid teadlased, et kahedimensionaalne paarislaine meenutab kolmedimensionaalset telgs\u00fcmmeetrilist ostsillonit<\/a> – sellist lainet, mida on varem t\u00e4heldatud vibreerivate pronkskuulikeste kihi pinnal. Teadlaste s\u00f5nul pole paaritut seisulainet \u00fcheski vedelas keskkonnas seni t\u00e4heldatud.<\/p>\n

,,M\u00f5lemad lained on tugevalt lokaliseeritud ning statsionaarsed,” s\u00f5nas Rajchenbach. \u00a0,,Siiani on kirjeldatud kahte solitaarlainete liiki: propageeruvad\u00a0solitonid<\/a> (kuulus ,,Korteweg de Vries”) ning r\u00fchmsolitonid (mida kirjeldab mittelineaarne Schr\u00f6dingeri v\u00f5rrand), mis koosneb suurest lainepaketist, mis katab suurt hulka kandelainete kaari. Vaadeldud lained kuuluvad mingisse teise solitaarlainete kategooriasse.”<\/p>\n

Kui prooviti m\u00f5ista, kuidas pinna ebastabiilsused nende lainete tekkimist p\u00f5hjustasid, siis tekkis teadlastel lainete suurte amplituudide t\u00f5ttu raskusi, sest \u00fcldised amplituudv\u00f5rrandid kirjeldavad laineid, millede amplituudid on tunduvalt v\u00e4iksemad. \u00dcldiselt arvavad teadlased siiski, et uued lained tekivad suure t\u00f5en\u00e4osusega siledate ja laineliste alade kattumisest, mis tuleneb raputamisest tekkinud ebastabiilsusest. Ebastabiilsused v\u00f5ivad h\u00f5lmata mehhanisme, mis m\u00e4ngivad rolli ka teistel aladel, n\u00e4iteks mittelineaarses optikas, keemias ja bioloogias ning samuti merelainete puhul.<\/p>\n

,,Meie t\u00f6\u00f6 p\u00f5hiline huvi rakendub muidugi mittelineearsetele merelainetele, ning tugevdab meie arusaamist suurte amplituudidega merelainete (hiiglaslike hulkuvate lainete v\u00f5i tsunaamide) \u00a0tekkimisest,” lausus Rajchenbach.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

K\u00f5igutades t\u00e4pselt madala veekihiga t\u00e4idetud anumat, v\u00f5isid teadlased j\u00e4lgida laine sellist k\u00e4itumist, mida kunagi varem n\u00e4htud pole. Oma uues teadusartiklis kirjeldavad teadlased Jean Rajchenbach, Alphonse Leroux, and Didier Clamond Nice-Sophia Antipolise \u00dclikoolist kahe uut t\u00fc\u00fcpi seisulaine j\u00e4lgimist vees. \u00dchte neist lainetest ei ole \u00fcheski teises keskkonnas t\u00e4heldatud. Oma uurimuses kirjeldavad teadlased kahe uue laine avastamislugu. […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-18798","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18798","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=18798"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18798\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=18798"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=18798"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=18798"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}