{"id":18804,"date":"2011-07-19T18:10:12","date_gmt":"2011-07-19T15:10:12","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=18804"},"modified":"2011-07-19T18:10:12","modified_gmt":"2011-07-19T15:10:12","slug":"grafiit-vesi-energiasalvestuse-tulevik","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=18804","title":{"rendered":"Grafiit + vesi = energiasalvestuse tulevik"},"content":{"rendered":"

Kahe tavalise materjali – grafiidi ja vee – kombinatsiooni abil v\u00f5ib valmistada energiasalvestuse s\u00fcsteeme, millede efektiivsus on v\u00f5rreldav liitium-ioon akudega, kuid mis laaduvad uuesti k\u00f5igest sekundite jooksul ning omavad l\u00f5putut eluiga.<\/strong><\/p>\n

Dr. Dan Li Monashi \u00dclikoolist ja tema uurimisgrupp on juba pikemat aega t\u00f6\u00f6tanud grafeeni kallal, ning nad leiavad, et kui seda materjali sobivalt kohandada, siis saaks elektroonikaseadmeid laadida k\u00f5igest paari sekundiga v\u00f5i kiireminigi, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Grafeenlehekesed. Pilt: Gengping Jiang<\/p><\/div>\n

Grafeen saadakse grafiidist, mida leidub looduses rohkesti. Sellisel kujul on materjalil h\u00e4mmastavad omadused. Grafeen on tugev, keemiliselt stabiilne, \u00fclihea elektrijuht ning mis k\u00f5ige t\u00e4htsam, selle pindala on \u00fclisuur.<\/p>\n

Dr. Li s\u00f5nul teevad need omadused grafeeni energiasalvestuse rakendusteks v\u00e4ga sobivaks.<\/p>\n

,,P\u00f5hjus, miks grafeen igalpool kasutuses pole, on see, et kui need v\u00e4ga \u00f5hukesed kihid \u00fcksteise peale asetada, et kasutusk\u00f5lblikku makrostruktuuri valmistada, siis sidestuvad need koheselt \u00fcksteisega ning moodustavad taas grafiidi. Kui grafeen uuesti kihistub, siis kaob enamik pindalast ning materjal ei k\u00e4itu enam grafeenina,” selgitas Li.<\/p>\n

Dr. Li ja kolleegid avastasid aka v\u00f5tme \u00fcksikute grafeenlehekeste omaduste s\u00e4ilitamiseks: vee. Hoides grafeeni niiskena – geelkujul – tekitatakse kihtide vahele t\u00f5ukej\u00f5ud ning kihistumine hoitakse \u00e4ra, tehes materjali rakendusteks sobivaks.<\/p>\n

,,See meetod on v\u00e4ga lihtne ning seda saab kergesti erinevate tooteskaaladega kohandada. Kui me selle avastasime, siis arvasime, et see on uskumatu. Me v\u00f5tsime kaks tavalist odavat materjali – vee ja grafiidi – ning valmistasime selle uue nanomaterjali, millel on h\u00e4mmastavad omadused,” oli Li’l hea meel.<\/p>\n

Energiaseadmetes kasutades \u00fcletab grafeengeel tugevalt praeguste s\u00fcsinikup\u00f5hise tehnoloogia, seda nii salvestatava laenguhulka kui ka laengute kohaletoimetamise kiiruse vaatepunktist.<\/p>\n

Dr. Li s\u00f5nul ulatuvad selle uue nanotehnoloogia eelised ka tarbeelektroonikast kaugemale.<\/p>\n

,,\u00dclikiired, usaldusv\u00e4\u00e4rsed ja tasuvad energiasalvestuse s\u00fcsteemid on kriitilised ka taastuvenergiast saadava elektri rakendatavusel tulevikus. Need s\u00fcsteemid on v\u00f5tmes\u00f5naks ka elektris\u00f5idukite suureskaalalises kasutuselev\u00f5tus. Grafeengeel on n\u00e4idanud efektiivsust ka veepuhastusmembraanides, biomeditsiinilistes seadmetes ja sensorites kasutamisel,” lausus Li.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kahe tavalise materjali – grafiidi ja vee – kombinatsiooni abil v\u00f5ib valmistada energiasalvestuse s\u00fcsteeme, millede efektiivsus on v\u00f5rreldav liitium-ioon akudega, kuid mis laaduvad uuesti k\u00f5igest sekundite jooksul ning omavad l\u00f5putut eluiga. Dr. Dan Li Monashi \u00dclikoolist ja tema uurimisgrupp on juba pikemat aega t\u00f6\u00f6tanud grafeeni kallal, ning nad leiavad, et kui seda materjali sobivalt kohandada, […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-18804","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18804","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=18804"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18804\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=18804"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=18804"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=18804"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}