{"id":1882,"date":"2010-03-24T13:05:52","date_gmt":"2010-03-24T10:05:52","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=1882"},"modified":"2010-06-28T13:30:49","modified_gmt":"2010-06-28T10:30:49","slug":"eesti-fuusika-annab-aru-ergo-nommiste","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=1882","title":{"rendered":"Eesti f\u00fc\u00fcsika annab aru: Ergo N\u00f5mmiste"},"content":{"rendered":"<p><strong>Uue FI maja projekt<\/strong><\/p>\n<p>Maja on planeeritud ehitada Maarjam\u00f5isa v\u00e4ljale, kuhu kunagine \u00fclikooli arengukava n\u00e4gi ette kogu LOTE struktuuri rajamist. Keemiahoone ja Tehnoloogia instituut on juba valmis, lisaks ehitatakse sinna tulevikus ka Siirdemeditsiinikeskus. F\u00fc\u00fcsikahoone ehitamiseks tuli eelnevalt teha t\u00f5ukefondidele eeltaotlus. Meie \u00f5nneks vahetus nende taotluste tegemise ajal ka rektoraat, nimelt poleks see vana rektoraadiga ilmselt teoks saanud, kuna viimased oleks eelistanud ilmselt Biomenetluskeskust.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignleft size-full wp-image-2237\" title=\"nommiste1\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/wp-content\/uploads\/2010\/03\/nommiste1.jpg\" alt=\"nommiste1\" width=\"200\" height=\"261\" \/>Maja on planeeritud kokku kasuliku pinnaga 8430 ruutmeetrit. V\u00f5rreldes praeguste hoonete kogupindadega j\u00e4\u00e4b see number enam-v\u00e4hem samaks, ent uued ruumid on tunduvalt kompaktsemad. Nii tuleb lisaks praeguse Riia t\u00e4nava majas paiknevatele laboritele ja \u00f5ppeosale juurde ka Biof\u00fc\u00fcsika ja Narva mnt. laboratoorium. Maja on plaanitud ehitada passiivmajaks, mis t\u00e4hendab , et energiakulutus aastas peab olema v\u00e4iksem kui 15 kW\/m2. Loodetavasti saadakse luba ka vertikaalmaak\u00fctteks 80 m s\u00fcgavusele, ent selle ehituseks loa saamine on raske. Nimelt pole soojapumpade jaoks Eestis korralikku seadusandlust, mida kogesime Riia t\u00e4nava maja juurdeehituse plaanidel sama luba taotledes. Lisaks on planeeritud terve maja pidevalt tagasisidet andvaks, mis v\u00f5imaldab omakorda lisa\u00f6konoomsust. Passiivmaja projekteerimiskulud on siiski umbes 10% suuremad, kui hariliku maja ehitamine. Sisustusehankimist ei m\u00f5juta viimane aga kuidagi, kuna selle soetamiseks on lootust t\u00f5ukefondidest eraldi raha saada loodetavasti 150-200 mln krooni ulatuses.<\/p>\n<p>Uues majas on kolm erinevat blokki: \u00f5ppekorpus, laborikorpus ja Baltimaade parim mikroskoopiakeskus, mis on ehitatud eraldi vundamendile. Uue hoone projekteerimisel on olnud prioriteetsed tudengite huvid: aatriumi teisele korrusele tuleb raamatukogu ja arvutiklass. Uue asukoha planeeringus on ruumi ka \u00fchiselamute jaoks, ent praegune majandussituatsioon sinna nende ehitamist ilmselgelt l\u00e4hiaastatel ei v\u00f5imalda.<\/p>\n<p>Eesti f\u00fc\u00fcsika annab aru:<\/p>\n<p><a href=\"..\/?p=1888\">Keemilise ja Bioloogilise F\u00fc\u00fcsika instituut<\/a><br \/>\n<a href=\"..\/?p=1890\">Tartu observatoorium<\/a><a href=\"..\/?p=1892\"> <\/a><br \/>\n<a href=\"..\/?p=1892\">Teaduse teekaardist ja Eesti teaduse rahastamisest<\/a><br \/>\n<a href=\"..\/?p=1885\">Nanotehnoloogia arenduskeskusest<\/a><br \/>\n<a href=\"..\/?p=1882\">Uue FI maja projekt<\/a><\/p>\n<p><em>Teksti koostamise aluseks on XL Eesti F\u00fc\u00fcsika P\u00e4evadel tehtud diktofoni lindistus.Toimetaja v\u00f5tab t\u00e4ieliku vastutuse tekstis ilmneda v\u00f5ivate vigade eest.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Uue FI maja projekt Maja on planeeritud ehitada Maarjam\u00f5isa v\u00e4ljale, kuhu kunagine \u00fclikooli arengukava n\u00e4gi ette kogu LOTE struktuuri rajamist. Keemiahoone ja Tehnoloogia instituut on juba valmis, lisaks ehitatakse sinna tulevikus ka Siirdemeditsiinikeskus. F\u00fc\u00fcsikahoone ehitamiseks tuli eelnevalt teha t\u00f5ukefondidele eeltaotlus. Meie \u00f5nneks vahetus nende taotluste tegemise ajal ka rektoraat, nimelt poleks see vana rektoraadiga ilmselt [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[32,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-1882","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-arvamus","7":"category-teadusuudis","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1882","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1882"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1882\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1882"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1882"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1882"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}