{"id":18889,"date":"2011-07-30T12:09:10","date_gmt":"2011-07-30T09:09:10","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=18889"},"modified":"2011-08-08T14:56:12","modified_gmt":"2011-08-08T11:56:12","slug":"fuusikud-demonstreerisid-aega-varjavat-seadet","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=18889","title":{"rendered":"F\u00fc\u00fcsikud demonstreerisid aega varjavat seadet"},"content":{"rendered":"
F\u00fc\u00fcsik Moti Fridman demonstreeris koos kolleegidega Cornelli \u00dclikoolist nii-\u00f6elda aega peitvat seadet, mis on v\u00f5imeline \u201cvarjama\u201d aega 15 triljondiku sekundi v\u00e4ltel. Uurijad kirjeldavad arXiv\u2019<\/em>is avaldatud artiklis, kuidas neil \u00f5nnestus kiudoptilist kaablit l\u00e4bivat valgust kokku suruda ning seej\u00e4rel taas \u201clahti pakkida\u201d, mis p\u00f5hjustas ajalise viivituse tekitanud t\u00fchimiku.<\/strong><\/div>\n

\n<\/strong><\/div>\n
Erinevalt teistest t\u00f5estatud varjamise vahenditest, mis toimivad valguse paindumisel \u00fcmber objektide, t\u00f6\u00f6tab see varjeseade optilist kaablit l\u00e4bivat valgust kokku surudes spetsiaalse r\u00e4nil\u00e4\u00e4tse abil, mille t\u00f5ttu osa seda l\u00e4bivast valgusest kiireneb ning osa aeglustub, mis p\u00f5hjustab lainete jagunemise. Piki kaablit kaugemal asuv teine l\u00e4\u00e4ts p\u00f5hjustab valguse taas\u00fchinemise. Tulemusena ilmneb kaabli otsast muutumatuna n\u00e4iv valgus, mis t\u00e4hendab, et kahe l\u00e4\u00e4tse vahelises v\u00e4ikeses ruumis v\u00f5isid v\u00f5i oleksid v\u00f5inud toimuda s\u00fcndmused, mis poleks j\u00e4\u00e4dvustunud, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/div>\n
\n
\"\"<\/a>

Ajavarjamisseade \u2013 osa lainepikkusi kiirendatakse, kui osa aeglustatakse. Nii ei ole punase ringi sees toimuv s\u00fcndmus valgustatud kindla ajavahemiku v\u00e4ltel ning seda ei saa v\u00e4line vaatleja n\u00e4ha. Pilt: M. W. McCall jt.<\/p><\/div>\n<\/div>\n

\n
\n
Samal ajal kui uus tehnoloogia paistab olevat rakendatav signaalide t\u00f6\u00f6tlemisel, v\u00f5ib v\u00f5rdse t\u00f5en\u00e4osusega juhtuda, et seda kasutatakse nii headel kui halbadel eesm\u00e4rkidel. N\u00e4iteks, kui kodeeritud teateid saaks peita seesuguste varjeseadmete j\u00e4rjestikku, v\u00f5iks see muuta nende tabamise keeruliseks, luues v\u00e4ga turvalise kommunikatsiooniv\u00f5imaluse. Teisest k\u00fcljest paistab loogilise j\u00e4reldusena, et kui seesugust viivitust ajas seadistada mitmekordselt k\u00e4ima ja kinni pulseerima siis, kui andmed seda l\u00e4bivad, v\u00f5ib seda kasutada andmete p\u00fc\u00fcdmiseks ilma mingi j\u00e4ljeta sellsest.<\/dt>\n<\/dl>\n<\/div>\n
\n
Demonstratsioonis kasutatakse ajutist valgust\u00fchimikku kiudoptilises kaablis aja peitmiseks ruumi ja aja vahel. See on v\u00f5imalik kuna, et difraktsion ja hajuvus on aegruumis s\u00fcmmeetrilised.\u00a0Kui tehnoloogiat oleks v\u00f5imalik laiendada p\u00e4ris maailma suurusj\u00e4rku, v\u00f5iksime seista kahe l\u00e4\u00e4tse vahele ja teha k\u00f5ike, mida soovime ning sellest poleks mingisugust j\u00e4\u00e4dvustust ajas. \u00dclej\u00e4\u00e4nud maailma jaoks ei oleks seda kunagi juhtunud. Paraku ei saa see kunagi reaalsuseks \u2013 teadlased s\u00f5nul, et ei tooda praegune tehnika t\u00f5en\u00e4oliselt suuremat kui 120 mikrosekundi pikkust ajavahet; selle aja jooksul pole v\u00f5imalik midagi varjamist v\u00e4\u00e4rt ette v\u00f5tta.<\/div>\n<\/div>\n
Allikas<\/a><\/div>\n
Teadusartikkel: “Demostration of Temporal Cloaking<\/a>“<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

F\u00fc\u00fcsik Moti Fridman demonstreeris koos kolleegidega Cornelli \u00dclikoolist nii-\u00f6elda aega peitvat seadet, mis on v\u00f5imeline \u201cvarjama\u201d aega 15 triljondiku sekundi v\u00e4ltel. Uurijad kirjeldavad arXiv\u2019is avaldatud artiklis, kuidas neil \u00f5nnestus kiudoptilist kaablit l\u00e4bivat valgust kokku suruda ning seej\u00e4rel taas \u201clahti pakkida\u201d, mis p\u00f5hjustas ajalise viivituse tekitanud t\u00fchimiku. Erinevalt teistest t\u00f5estatud varjamise vahenditest, mis toimivad valguse paindumisel […]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":19107,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[47],"class_list":{"0":"post-18889","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-ilmaruum","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18889","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=18889"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18889\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/19107"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=18889"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=18889"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=18889"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}