{"id":18895,"date":"2011-07-31T08:38:23","date_gmt":"2011-07-31T05:38:23","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=18895"},"modified":"2011-08-08T22:21:14","modified_gmt":"2011-08-08T19:21:14","slug":"kas-suur-pauk-vois-olla-kiire-antiaine-muutumine-aineks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=18895","title":{"rendered":"Kas Suur Pauk v\u00f5is olla kiire antiaine muutumine aineks?"},"content":{"rendered":"
Oletame, et \u00fchel hetkel lakkab Universum laienemast ning hakkab iseendasse kokku vajuma, nagu Suure Paugu puhul juhtus, muutudes l\u00f5puks \u00fclimassiivseks mustaks auguks. Musta augu ekstreemne mass tekitab \u00fclitugeva gravitatsiooniv\u00e4lja. L\u00e4bi nn. Schwingeri mehhanismi gravitatsioonilise versiooni, muundub see gravitatsiooniv\u00e4li n\u00e4ivad osake-antiosake paarid \u00fcmbritsevast vaakumist reaalseteks osake-antiosake paarideks. Kui must auk koosneb ainest (antiainest), v\u00f5ib see v\u00e4givaldselt tagasi t\u00f5rjuda miljardeid antiosakesi (osakesi) kosmosesse sekundi murdosa jooksul, luues Suurele Paugule sarnase v\u00e4ljapaiskumise s\u00fcndmuse.<\/strong><\/div>\n

\n<\/strong><\/div>\n
F\u00fc\u00fcsik Dragan Slavkov Hajdukovic<\/strong> r\u00f5hutab, et tal pole aimugi, kas 13,7 miljardit aastat tagasi toimus see stsenaarium v\u00f5i mitte. Kuid hiljutises Astrophysics and Space Science<\/em> ajakirjas avaldatud artiklis kirjeldas ta mehhanismi, mis v\u00f5ib muundada aine antiaineks v\u00f5i vastupidi, mille tulemusena tekib ts\u00fckiline universum, milles eksisteerivad edukalt aine ja antiaine. Selle strenaariumi kohaselt tekib aine poolt domineeritud Universumi ja kokkukukkumisel antiaine poolt domineeritud universum ning ts\u00fckkel j\u00e4tkub m\u00e4\u00e4ramatult, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/div>\n
\n
\"\"<\/a>

Kui aine ja antiaine t\u00f5ukuksid teinetesest, v\u00f5iks kiire \u00fcleminek \u00fchest teiseks \u00fclimassiivses mustas augus v\u00e4lja n\u00e4ha nagu Suur Pauk. Pilt: NASA<\/p><\/div>\n<\/div>\n

\u00a0<\/p>\n

Ts\u00fckliline Universum<\/strong><\/div>\n
Ts\u00fckilise Universumi idee pole uus. Nagu Hajdukovic oma artiklis m\u00e4rgib, m\u00e4rkas 1922. aastal kosmoloog Alexander Friedmann, et Einsteini \u00fcldrelatiivsusteooria sobib kokku ts\u00fcklilise Universumi raamistikuga. Samas on k\u00f5igis j\u00e4rgnevates v\u00e4ljapakutud Universumi mudelites ts\u00fcklid aine poolt domineeritud. Hajdukovic selgitab, et ta ei paku v\u00e4lja uut ts\u00fcklilist mudelit Universumile, vaid mehhanismi, mis v\u00f5ib p\u00f5him\u00f5tteliselt lubada aine poolt domineeritud Universumi \u00fcleminekut antiaine-vallatud Universumile ning vastupidi.<\/div>\n
Alustamiseks peab mehhanism v\u00f5imaldama osake-antiosake paaride teket kvantvaakumist. Kuigi kvantvaakum on osakestest v\u00f5i millestki must t\u00e4ielikult t\u00fchi, eksisteerivad seal l\u00fchiealised n\u00e4ivad osake-antiosake paarid, mis hetkega tekivad ja kaovad eksisteerimast, nagu lubab m\u00e4\u00e4ramatuse printsiip. Selgitamaks, kuidas need n\u00e4ivad osake-antiosake paarid muutuvad reaalseteks, p\u00f6\u00f6rdub Hajdukovic Scwingeri mehhanismi poole, mille kohaselt v\u00f5ib kriitilisest v\u00e4\u00e4rtusest tugevam elektriv\u00e4li luua kvantvaakumist elektron-positron paare. Ta pakub v\u00e4lja, et Schwingeri mehhanismi gravitatsioonilises versioonis looks gravitatsioon nii laenguga kui neutraalseid osake-antiosake paare n\u00e4ivatest osakestest.<\/div>\n
Mehhanism tugineb ka h\u00fcpoteesile, et aine ja antiane t\u00f5ukuvad. See t\u00f5ukumine v\u00f5ib olla p\u00f5hjustatud gravitatsioonist (nagu antigravitatsiooni idee) v\u00f5i olla mittegravitatsioonilist p\u00e4ritolu. Siin kujutab Hajdukovic ette eksisteerivat aine-antiaine t\u00f5ukumist, mis on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne vaid l\u00e4hiulatuses; t\u00e4psemalt musta augu s\u00fcndmuste horisondis v\u00f5i v\u00e4iksemas alas kui Schwarzschild’I radius. Kohe kui Schwingeri mehhanism on loonud osake-antiosake paarid, sunniks t\u00f5ukej\u00f5ud musta auku v\u00e4givaldselt t\u00f5rjuma vastandliku osakeste t\u00fc\u00fcbi. Tulemusena muutuks pea k\u00f5ik aine antiaineks (v\u00f5i vastupidi) v\u00e4ga l\u00fchikese aja jooksul, mis s\u00f5ltub musta augu suurusest.<\/div>\n
Arvutuste kaudu n\u00e4itab Hajdukovic, et aine kogus, mida saab muundada antiaineks (v\u00f5i vastupidi) \u00fche sekundi jooksul, v\u00f5ib olla kuni 10128<\/sup> kg, mis on mitu suurusj\u00e4rku suurem kui Universumi kogumass, mis on umbes 1053<\/sup> kg. Kui see osutuks t\u00f5eks, t\u00e4hendaks see v\u00f5imalust muuta kogu Universumi aine antiaineks murdosa Plancki aja jooksul.<\/div>\n
Seesugusel stsenaariumil oleks mitu j\u00e4relmit. Esiteks hoiaks see \u00e4ra Universumi kokkukukkumist singulaarsuseks, olles omandanud umbes 40 suurusj\u00e4rku suurema minimaalsuruse kui Plancki pikkus, v\u00f5i saavutanud suurusj\u00e4rgu kilomeetrites. See on Universumi suurus peale kosmoloogilist inflatsiooni, eeldades, et inflatsioon koos k\u00f5ige sellele eelnevaga standardkosmoloogias (n\u00e4iteks arvukalt faasimuutusi) ei esineks.<\/div>\n
Stsenaarium pakub ka v\u00e4lja lihtsa selgituse aine-antiaine as\u00fcmmeetriale: p\u00f5hjus, miks meie t\u00e4nap\u00e4evane Universum on domineeritud aine poolt, seisneb selles, et eelnevas Universumis valdas antiaine aine \u00fcle. Ka j\u00e4rgmine Universum saab taaskord olema antiaine poolt domineeritud.<\/div>\n

\u00a0<\/p>\n

Standardkosmoloogiast kaugemale<\/strong><\/div>\n
Olenemata, kas see stsenaarium on t\u00f5ene v\u00f5i mitte, selgitab Hajdukovic, et on v\u00e4ga oluline uurida standardkosmoloogia mudelite alternatiive, arvestades selle piiranguid.<\/div>\n
“N\u00e4htavasti on meie parim k\u00e4esolev f\u00fc\u00fcsika (Einsteini \u00fcldrelatiivsus ja osakestef\u00fc\u00fcsika standardmudel) ebapiisav, selgitamaks rida vaadeldud fenomene astrof\u00fc\u00fcsikas ja kosmoloogias,” s\u00f5nas ta. “Lisaks t\u00f5estust leidnud f\u00fc\u00fcsikale, eeldab kosmoloogia standardmudel esiteks salap\u00e4rase tumeaine ja tumeda energia olemasolu, mis esindab enam kui 95% Universumi koostisest, ja teiseks kahe tundmatu mehhanismi olemasolu inflatsiooni ja aine-antiaine as\u00fcmmeetria kindlustamiseks \u00fcrg-Universumis. Seega p\u00f5hineb standardkosmoloogia rohkem h\u00fcpoteesidele kui t\u00f5estatud f\u00fc\u00fcsikaseadustele. See on v\u00e4ga kahetsusv\u00e4\u00e4rne olukord.”<\/div>\n
“Vastandina sellele on minu uurimust\u00f6\u00f6 p\u00fc\u00fce m\u00f5ista astrof\u00fc\u00fcsilisi ja kosmoloogilisi fenomene t\u00f5estatud f\u00fc\u00fcsika raamistikus ilma teadmatute aine-energia vormideta ning inflatsiooni ja aine-antiaine as\u00fcmmeetria p\u00f5hjustavate mitteteadaolevate mehhanismide esilemanamiseta,” s\u00f5nas ta.<\/div>\n
K\u00e4put\u00e4ies teistes hiljutistes artiklites on Hajdukovic n\u00e4idanud, et Universumi vaatlemine sel viisil v\u00f5ib olla t\u00f5epoolest v\u00f5imalik. N\u00e4iteks saavutab ta oma artiklis pealkirjaga “Kas tumeaine on gravitatsioonilise polarisatsiooni poolt kvantvaakumist loodud illusion” (“Is dark matter an illusion created by the gravitational polarisation of the quantum vacuum<\/a>“<\/em>) rabava v\u00f5rrandi, mis on vaatlustega koosk\u00f5las ning ei h\u00f5lma tumeainet.<\/div>\n
Ta lisas, et v\u00f5ib olla v\u00f5imalik testida nende ideede \u00fcht p\u00f5hilist koostisosa, j\u00f5udes j\u00e4lile aine ja antiaine vahelise gravitatsioonilise t\u00f5ukumise t\u00f5enditele. K\u00f5ige hiljutisem otsene katse on AEGIS’e eksperiment CERN’is, mis on kavandatud m\u00f5\u00f5tma antivesiniku gravitatsioonilist kiirenemist Maa gravitatsiooniv\u00e4ljas. J\u00e4rgmine eksperiment v\u00f5iks toimuda J\u00e4\u00e4kuubiku Ice Cube Neutrino Teleskoobi abil L\u00f5unapoolusel, mis v\u00f5iks j\u00e4lgida antineutriinosid tulemas Linnutee keskmes ja Andromeda galaktikates asuvastest \u00fclimassiivsetest mustadest aukudest.<\/div>\n

\u00a0<\/p>\n

Allikas<\/a><\/div>\n
Teadusartikkel: “Do We Live in the Universe Successively Dominated by Matter and Antimatter?<\/a>“<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Oletame, et \u00fchel hetkel lakkab Universum laienemast ning hakkab iseendasse kokku vajuma, nagu Suure Paugu puhul juhtus, muutudes l\u00f5puks \u00fclimassiivseks mustaks auguks. Musta augu ekstreemne mass tekitab \u00fclitugeva gravitatsiooniv\u00e4lja. L\u00e4bi nn. Schwingeri mehhanismi gravitatsioonilise versiooni, muundub see gravitatsiooniv\u00e4li n\u00e4ivad osake-antiosake paarid \u00fcmbritsevast vaakumist reaalseteks osake-antiosake paarideks. Kui must auk koosneb ainest (antiainest), v\u00f5ib see v\u00e4givaldselt […]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":18896,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[47,55],"class_list":{"0":"post-18895","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-ilmaruum","9":"tag-tumeaine","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18895","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=18895"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18895\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/18896"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=18895"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=18895"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=18895"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}