{"id":18924,"date":"2011-07-31T08:37:39","date_gmt":"2011-07-31T05:37:39","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=18924"},"modified":"2011-08-08T15:06:25","modified_gmt":"2011-08-08T12:06:25","slug":"valgus-levib-justkui-ruum-puuduks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=18924","title":{"rendered":"Valgus levib, justkui ruum puuduks"},"content":{"rendered":"<p><strong>Uurijad Suurbritanniast ja Ameerika \u00dchendriikidest on loonud optilise nanostruktuuri, mis lubab valguslaine seda l\u00e4bida ilma v\u00f5nkefaasi juurdekasvuta \u2013 justkui laine ei l\u00e4bikski ruumiosa ja seda t\u00e4itvat ainet. Seade v\u00f5iks leida rakendust optoelektroonikas, teadlaste s\u00f5nul n\u00e4iteks signaalide edastamisel selleks, et \u00e4ra hoides nende signaalide moonutamist.<\/strong><\/p>\n<p>Kuna valguslaine liigub l\u00f5pliku, ehkki v\u00e4ga suure kiirusega, hilineb laine v\u00f5nkefaas levikauguse kasvades. See faasi mahaj\u00e4\u00e4mus \u00a0ehk nihe on v\u00f5rdeline levikeskkonna murdumisn\u00e4itajaga ja seega leiab aset ka vaakumis. Kuna ainete murdumisn\u00e4itaja s\u00f5ltub valguslaine v\u00f5nkesagedusest (ja seega lainepikkusest), siis millal iganes erinevatest v\u00f5nkesagedustest koosnev\u00a0valguslaine-impulss (signaal) levib l\u00e4bi m\u00f5ne keskkonna, kujuneb impulsi erinevate sagedustega osalainetel sama kauguse l\u00e4bimisel erinev faasinihe &#8211; v\u00f5nked l\u00e4hevad p\u00e4rast keskkonna l\u00e4bimist \u00fcksteise suhtes algsest faasist v\u00e4lja. See aga t\u00e4hendab impulsi kuju ning seet\u00f5ttu ka signaali moondumist. Paljudes optika-alastes rakendustes, sealhulgas interferomeetrites, valguskaablites jm, v\u00f5ib selline faasinihete hajuvus\u00a0v\u00e4hendada soovimatult\u00a0signaalide kvaliteeti, kirjutab <a href=\"http:\/\/physicsworld.com\/cws\/article\/news\/46575\">PhysicsWorld.com<\/a>.<\/p>\n<div id=\"attachment_18925\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/07\/optics1.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-18925\" class=\"size-medium wp-image-18925\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/07\/optics1-300x258.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"258\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/07\/optics1-300x258.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/07\/optics1-250x215.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/07\/optics1.jpg 448w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-18925\" class=\"wp-caption-text\">Nullindeksiga metamaterjali skeem Mach-Zehnderi interferomeetris. Pilt: University College London<\/p><\/div>\n<p><strong>Nullindeksiga aine<\/strong><\/p>\n<p>Uue uurimusega aga on meeskond <strong>Serdar Kocamani<\/strong> juhendamisel leidnud viisi selle probleemi lahendamiseks. Kocamani meeskond on loonud mooduse valguse dispersiooni kontrollimiseks. Selleks konstrueerisid nad nullv\u00e4\u00e4rtusega murdumisn\u00e4itajaga kunstliku aine &#8211; niinimetatud metamaterjali.<\/p>\n<p>Seade sisaldab footonkristallideks nimetatavaid valgust juhtivaid struktuure.\u00a0Need on pikisuunas perioodiliselt varieeruva dielektrilise konstandiga (dielektrilise l\u00e4bitavusega)\u00a0valgusjuhid, mille l\u00e4bilaskvuse sageduss\u00f5ltuvust iseloomustab nn &#8220;fotoonne\u201c keelutsoon (<em>photonic band gap<\/em>). Uurijad valmistasid tavap\u00e4rasest erinevalt negatiivse murdumisn\u00e4itajaga footonkristalle. Selle optilise omaduse \u00fcheks, looduses mitteesinevaks tulemiks on footonkristalli l\u00e4biva valguse faasi levimine energiavoolule vastassuunas.<\/p>\n<p>Seade koosneb vahelduvatest, umbes 2\u00a0\u00b5m paksusega footonkristallilistest kihtidest koos positiivse murdumisn\u00e4itajaga ainetega. Tulemusena j\u00e4\u00e4b valguse faasinihe levil perioodiliselt kasvama-kahanema, kuid kui valgus seadmest v\u00e4ljub, on kogunenud faasinihe kokkuv\u00f5ttes null.<\/p>\n<p><strong>Puuduv ruum<\/strong><\/p>\n<p>\u201cOleme n\u00e4inud, et valgus levib l\u00e4bi aine, justkui see ja isegi sellega t\u00e4idetud terve\u00a0ruumiosa puuduks,\u201d s\u00f5nas Kocaman. \u201cElektromagnetlaine v\u00f5nkefaas ei muutu isegi nii nagu vaakumis \u2013 seet\u00f5ttu nimetame seda null-faasi viiviseks.\u201d<\/p>\n<p>Uus seade tehti m\u00f5ne mikroni pikkusele r\u00e4nikiibile. Sel p\u00f5hjusel usuvad uurijad, et seda v\u00f5iks integreerida optoeletrooniliste vooluringidega. Uurija <strong>Nicolae Paniou<\/strong> v\u00e4itis, et seadet v\u00f5iks kasutada \u201ct\u00e4iusliku peeglina\u201d optiliste signaalide edastamiseks vooluringis.<\/p>\n<p>Ta s\u00f5nas, et tema meeskond on juba kasutanud seda optilist struktuuri optilise filtri valmistamiseks, mida saab kasutada kindla sagedusega footonite blokeerimiseks. Seda uurimust\u00f6\u00f6d kirjeldatakse tema peatselt ilmuvas artiklis.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/physicsworld.com\/cws\/article\/news\/46575\">Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Uurijad Suurbritanniast ja Ameerika \u00dchendriikidest on loonud optilise nanostruktuuri, mis lubab valguslaine seda l\u00e4bida ilma v\u00f5nkefaasi juurdekasvuta \u2013 justkui laine ei l\u00e4bikski ruumiosa ja seda t\u00e4itvat ainet. Seade v\u00f5iks leida rakendust optoelektroonikas, teadlaste s\u00f5nul n\u00e4iteks signaalide edastamisel selleks, et \u00e4ra hoides nende signaalide moonutamist. Kuna valguslaine liigub l\u00f5pliku, ehkki v\u00e4ga suure kiirusega, hilineb laine v\u00f5nkefaas [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":18925,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[84,110],"class_list":{"0":"post-18924","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-mantel","10":"tag-materjal","11":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18924","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=18924"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18924\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/18925"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=18924"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=18924"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=18924"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}