{"id":18945,"date":"2011-07-25T13:44:45","date_gmt":"2011-07-25T10:44:45","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=18945"},"modified":"2011-07-30T00:35:27","modified_gmt":"2011-07-29T21:35:27","slug":"kvasarite-energiaallikaks-on-mustade-aukude-liikumine","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=18945","title":{"rendered":"Kvasarite energiaallikaks on mustade aukude liikumine"},"content":{"rendered":"<div id=\"attachment_18946\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/07\/kvasar.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-18946\" class=\"size-full wp-image-18946\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/07\/kvasar.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"315\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/07\/kvasar.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/07\/kvasar-285x300.jpg 285w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/07\/kvasar-250x262.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-18946\" class=\"wp-caption-text\">Elektromagnet-joad (jets of radiation) purskumas massiivse spiraalgalaktika Centaurus A keskel asuvast mustast august. Joad on \u00fcle miljoni valgusaasta pikad.<\/p><\/div>\n<p>Mustad augud ei p\u00fcsi paigal, olgu nad \u00fcksi v\u00f5i paariti. Lisaks \u00fcmber telje p\u00f6\u00f6rlemisele v\u00f5ivad nad ringi liikuda kodugalaktika tasandis. Brighami Noorte \u00dclikooli (Brigham Young University) astrof\u00fc\u00fcsikute kohaselt p\u00e4rineb kvasaritele energia osaliselt just mustade aukude liikumisest.<\/p>\n<p>Kvasarid leiduvad massiivsete galaktikate keskmes, \u00fclisuurte mustade aukude \u00fcmbruses. Nende spekter on m\u00f5\u00f5detav terve elektromagnetlainete spektri ulatuses, omades seejuures pea \u00fchtlast energeetilist jaotust. V\u00e4ga suurte punanihete p\u00f5hjal on tegemist kaugete objektidega. Suurima punanihkega kvasar on ULAS J1120+0641, punanihkega 7.085. Loe kvasarite kohta <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Quasar\">siit<\/a>.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.sciencedaily.com\/releases\/2011\/07\/110720121905.htm\">ScienceDaily<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Mustad augud ei p\u00fcsi paigal, olgu nad \u00fcksi v\u00f5i paariti. Lisaks \u00fcmber telje p\u00f6\u00f6rlemisele v\u00f5ivad nad ringi liikuda kodugalaktika tasandis. Brighami Noorte \u00dclikooli (Brigham Young University) astrof\u00fc\u00fcsikute kohaselt p\u00e4rineb kvasaritele energia osaliselt just mustade aukude liikumisest. Kvasarid leiduvad massiivsete galaktikate keskmes, \u00fclisuurte mustade aukude \u00fcmbruses. Nende spekter on m\u00f5\u00f5detav terve elektromagnetlainete spektri ulatuses, omades seejuures [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":18946,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[40],"tags":[47],"class_list":{"0":"post-18945","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-paev-pildis","8":"tag-ilmaruum","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18945","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=18945"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18945\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/18946"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=18945"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=18945"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=18945"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}