{"id":18970,"date":"2011-07-26T14:59:53","date_gmt":"2011-07-26T11:59:53","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=18970"},"modified":"2011-07-30T00:33:46","modified_gmt":"2011-07-29T21:33:46","slug":"18970","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=18970","title":{"rendered":"Radioaktiivne kuuvulkaan"},"content":{"rendered":"<div id=\"attachment_18971\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/07\/kuuvulkaan.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-18971\" class=\"size-full wp-image-18971\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/07\/kuuvulkaan.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"391\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/07\/kuuvulkaan.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/07\/kuuvulkaan-230x300.jpg 230w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/07\/kuuvulkaan-250x325.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-18971\" class=\"wp-caption-text\">Comton-Belkovichi Tooriumanomaalia<\/p><\/div>\n<p><strong>V\u00e4rskete Kuu pinna piltide anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itab, et Maa kaaslase pimedalt k\u00fcljelt varem avastatud k\u00f5rge radiatsiooni allikas on vulkaanilist p\u00e4ritolu.<\/strong><\/p>\n<p>Kuu pinnalt leitud kuumas t\u00e4pis on k\u00f5rge tooriumi konsentratsioon. Huvipakkuv moodustis asub kahe v\u00e4ga suure ja vana kraatri Comptoni ja Belkovichi puutepunktis, mis avastati esmakordselt 1998. aastal \u00fche Kuu kaaslase gammaspektromeetri abil. Avastusele pandi nimeks Comton-Belkovichi Tooriumanomaalia. Spektromeetri andmete p\u00f5hjal on tooriumi sisaldus on suurim piirkonna keskmes.<\/p>\n<p>Hiljutised vaatlused uue Kuu satelliidi LRO (Lunar Reconnaissance Orbiter) optilise diapasooni kaameratega on v\u00f5imaldanud kiirgusallika kohal tuvastada vulkaanisarnase pinnavormi. Kolmem\u00f5\u00f5tmeliste kaartide ja LRO teadusaparatuuri andmete najal saavad teadlased \u00f6elda, et tegemist on haruldast t\u00fc\u00fcpi k\u00f5rge r\u00e4nisisaldusega magmat sisaldanud vulkaaniga.<\/p>\n<p>Vulkaani veider asukoht ja \u00fcllatav koostis v\u00f5ivad anda Kuu ajaloouuringutele uusi vastuseid.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.sciencedaily.com\/releases\/2011\/07\/110725091730.htm\">ScienceDaily<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>V\u00e4rskete Kuu pinna piltide anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itab, et Maa kaaslase pimedalt k\u00fcljelt varem avastatud k\u00f5rge radiatsiooni allikas on vulkaanilist p\u00e4ritolu. Kuu pinnalt leitud kuumas t\u00e4pis on k\u00f5rge tooriumi konsentratsioon. Huvipakkuv moodustis asub kahe v\u00e4ga suure ja vana kraatri Comptoni ja Belkovichi puutepunktis, mis avastati esmakordselt 1998. aastal \u00fche Kuu kaaslase gammaspektromeetri abil. Avastusele pandi nimeks Comton-Belkovichi [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":18971,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[40],"tags":[47],"class_list":{"0":"post-18970","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-paev-pildis","8":"tag-ilmaruum","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18970","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=18970"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/18970\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/18971"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=18970"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=18970"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=18970"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}