{"id":19016,"date":"2011-07-28T10:39:25","date_gmt":"2011-07-28T07:39:25","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=19016"},"modified":"2011-07-30T00:32:18","modified_gmt":"2011-07-29T21:32:18","slug":"valmistati-heli-uhes-suunas-labi-laskev-susteem-%e2%80%93-akustiline-diood","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=19016","title":{"rendered":"Valmistati heli \u00fches suunas l\u00e4bi laskev s\u00fcsteem \u2013 akustiline diood"},"content":{"rendered":"

Helide summutamiseks v\u00f5i peegeldamiseks ehitatakse paljud hotellitoad, helistuudiod ja isegi kodud rohkem v\u00f5i v\u00e4hem heli levikut p\u00e4rssivatest materjalidest. Heli suunda juhtivad mehhanismid on aga lapsekingades. Suurema sammu helikontrolli suunas astusid Caltechi (Caliornia Institute of Technology) teadlased, kes valmistasid esimese h\u00e4\u00e4lestatava akustilise dioodi ehk seadme, milles heli levib vaid \u00fches suunas. Artikkel avaldati 24. juulil ajakirjas Nature Materials.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Kokkusurutud kerakeste mittelineaarsus ja as\u00fcmmeetria v\u00f5ib muuta l\u00fcliketi \u00fchte otsa rakendatud kindla sagedusega v\u00f5nkumised laia spektriga v\u00f5nkumisteks. V\u00f5nkumiste amplituud paistab kollaste maksimumidena. <\/p><\/div>\n

Akustilise dioodi m\u00f5iste juured on elektroonikas. Diood on seade, mis juhib elektrit vaid \u00fches suunas. Sarnaselt toimib ka heli juhtiv akustiline diood. \u201eKasutasime \u00e4ra f\u00fc\u00fcsikalist mehhanismi, mis suudab tekitada teravaid dioodi t\u00f6\u00f6re\u017eiimi \u00fcleminekuid juhtivasse ja mittejuhtivasse olekusse. Eksperimentide, anal\u00fc\u00fcside ja simulatsioonide vahendusel n\u00e4itasime, et inimk\u00f5rva helitundlikkuse piires on v\u00f5imalik luua heli \u00fches suunas l\u00e4bi laskev seade,\u201c kirjeldas oma t\u00f6\u00f6d Chiara Daraio, Caltechi aeronautika ja rakendusf\u00fc\u00fcsika professor.<\/p>\n

Uus seade toob t\u00e4iusliku helit\u00f5kke sammukese v\u00f5rra p\u00e4risusele l\u00e4hemale. Daraio s\u00f5nul on v\u00f5imalik luua olukord, kus inimene ruumis A kuuleb inimest ruumis B, aga mitte vastupidi.<\/p>\n

S\u00fcsteem p\u00f5hineb lihtsal elastsete kerakeste, kristallgraanulite, konstruktsioonil. Konstruktsiooni on kergesti seadistatav ja kindlatele helisagedustele ning laiemale spektrile h\u00e4\u00e4lestatav. Mitmek\u00fclgsus t\u00e4hendab, et tulevikurakenduste hulka ei kuulu vaid m\u00fcrakindlustamine.<\/p>\n

Sarnaseid lahendusi on v\u00e4lja pakkunud teisedki t\u00f6\u00f6r\u00fchmad, ent neil on l\u00e4bilaskev\u00f5ime t\u00f6\u00f6oleku vahetamine toimunud ajalise viivisega. Teravate binaarsete \u00fcleminekute saamiseks valmistas Caltechi meeskond defektiga perioodilise s\u00fcsteemi. Daraio s\u00f5nul on s\u00fcsteem defekti toimel helir\u00f5hu muutustele \u00fclitundlik, mist\u00f5ttu v\u00f5idaks seda kasutada akustilistes sensorites. Lisaks heli blokeerimisele on v\u00f5imalik sissetuleva signaali sagedust t\u00f5sta v\u00f5i langetada.<\/p>\n

\u201eTahame kasutada uut tehnoloogiat taastuvenergia tootmisel. N\u00e4iteks saame m\u00f5ne ehitise masinapargi soovimatust m\u00fcrafoonist elektrit toota. M\u00fcra kanduks andurisse ja andur muundaks m\u00fcra elektriks, sarnaselt piesokristalls\u00fcsteemidele. Peenh\u00e4\u00e4lestamisel v\u00f5ib helifoonist v\u00e4lja valida m\u00f5ne \u00fcksiku sageduse ja selle siis kasulikuks elektriks muuta,\u201c lisab Daraio.<\/p>\n

Uurimisr\u00fchm plaanib akustilise s\u00fcsteemi omadusi edasi uurida, keskendades t\u00e4helepanu v\u00f5imalikele uudsetele elektritootmislahendustele. R\u00fchma liikmed loodavad samuti, et tehnoloogiast saab kasu meditsiini diagnostikaaparatuur eesotsas ultraheliseadmetega. Lisaks v\u00f5ivad v\u00e4ljunditeks saada ka soojuslikud materjalid, mille omadusi saab heli kaudu juhtida.<\/p>\n

Allikas: PhysOrg<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Helide summutamiseks v\u00f5i peegeldamiseks ehitatakse paljud hotellitoad, helistuudiod ja isegi kodud rohkem v\u00f5i v\u00e4hem heli levikut p\u00e4rssivatest materjalidest. Heli suunda juhtivad mehhanismid on aga lapsekingades. Suurema sammu helikontrolli suunas astusid Caltechi (Caliornia Institute of Technology) teadlased, kes valmistasid esimese h\u00e4\u00e4lestatava akustilise dioodi ehk seadme, milles heli levib vaid \u00fches suunas. Artikkel avaldati 24. juulil ajakirjas […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":19017,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-19016","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-materjal","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/19016","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=19016"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/19016\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/19017"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=19016"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=19016"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=19016"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}