{"id":19031,"date":"2011-07-28T13:35:13","date_gmt":"2011-07-28T10:35:13","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=19031"},"modified":"2011-08-08T22:21:54","modified_gmt":"2011-08-08T19:21:54","slug":"valmistati-haruldane-elektriliste-ja-magnetiliste-omadustega-materjal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=19031","title":{"rendered":"Valmistati haruldane elektriliste ja magnetiliste omadustega materjal"},"content":{"rendered":"

Ameerika \u00dchendriikide Brookhaveni Rahvusvahelises Laboratooriumis vaadeldi senin\u00e4gematut aine magnetiliste ja elektriliste omaduste kooseksisteerimist. Seda haruldast kombinatsiooni sisaldavaid materjale nimetatakse multiferroidideks. Multiferroidsed materjalid v\u00f5ivad saada tulevikus m\u00e4\u00e4ravaks uue p\u00f5lvkonna energias\u00e4\u00e4stlike m\u00e4lu- ja loogikakiipide, aga ka sensortehnoloogiate arengus.<\/strong><\/p>\n

Koost\u00f6\u00f6s Leinbizi Tahkiste ja Materjalide Instituudi teadlastega avaldati tulemused Physical Review Letters-is.<\/p>\n

\"\"<\/a>

\u00dctriumist, mangaanist ja hapnikust valmistatud YMn2O5 kristallstruktuur. Hapniku aatomid on joonisel punased, \u00fctriumi aatomid on hallid. Mangaani magnetmomendid on n\u00e4idatud roheliste noolekestega. Ferroelektriline polarsiatsioon toimub hapniku ja mangaani aatomite vahel.<\/p><\/div>\n

Ferromagneetikutel esineb p\u00fcsiv magnetmoment, piltlikult m\u00f5testades on ferromagneetiku aatom justkui kompassin\u00f5el. Ferromagneetikud on igap\u00e4evaelus sagedane n\u00e4he, n\u00e4iteks k\u00fclmkapimagnetitel ja arvuti k\u00f5vaketastel. Ferroelektrilised (loe siit<\/a>) materjalid omavad v\u00f5imet spontaanselt elektriliselt polariseerituda (loe siit<\/a>), mis t\u00e4hendab, et materjalis esineb iseeneslik (p\u00f6\u00f6ratav) positiivsete ja negatiivsete laengute eraldatus. Ferroelektrikute rakenduste hulka kuuluvad n\u00e4iteks kajalokatsioonseadmed ja meditsiinilised pildit\u00f6\u00f6tlusseadmed.<\/p>\n

\u201cMaterjalide magnetiliste ja elektriliste omaduste liitmisel on huvitavad tagaj\u00e4rjed. N\u00e4iteks on sellisel juhul v\u00f5imalik elektriv\u00e4ljaga salvestatud informatsiooni lugeda magnetv\u00e4ljaga. Tulemuseks on kiirem ja energias\u00e4\u00e4stlikum m\u00e4luseade,\u201d \u00fctleb \u00fcks kaasautoritest Stuart Wilkins.<\/p>\n

Multiferroidsed materjalid, mille p\u00f5hja- ja l\u00f5unapoolust on v\u00f5imalik elektriv\u00e4lja abil vahetada, on looduses haruldased. Ferroelektrism ja magnetism on pigem teineteist looduslikult v\u00e4listavad ja n\u00f5rga vastastikuse interaktsiooniga.<\/p>\n

Enamik f\u00fc\u00fcsikalisi mudeleid, mida teadlased kahe eriomadusega materjalide paardumise kirjeldamiseks kasutavad, p\u00f5hinevad aatomite korrastatuse h\u00e4irimisel. Teisis\u00f5nu h\u00e4iritakse magnetomadustega materjali kristallv\u00f5re korrap\u00e4ra, mille tulemusena tekib elektriline polarisatsioon.<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd on aga avastatud materjalide elektriliste ja magnetiliste omaduste \u00fchildamiseks uus viis. T\u00f6\u00f6r\u00fchm kasutas NSLS (Brookhaven National Synchroton Light Source) v\u00e4ga intensiivseid r\u00f6ntgenkiirgusallikaid uurimaks \u00fctriumi, mangaani ja hapniku p\u00f5hist metalloksiidi. Vaatluste p\u00f5hjal j\u00e4reldati, et magnetmomendi ja elektrilise polarisatsiooni koos esinemise p\u00f5hjus seisneb \u00fchendi aatomite tuuma \u00fcmbritsevas elektronide pilve omadustes.<\/p>\n

Katses kasutatud materjalis on mangaani ja hapniku aatomite orbitaalid segunenud nii, et l\u00e4htematerjali magnetstruktuur on segunemisprotsessist s\u00f5ltumatu. H\u00e4irumatuse t\u00f5ttu j\u00e4\u00e4vad magnetilised omadused alles ja lisandub v\u00f5ime elektriliselt polariseeruda. Valmisoksiid on seega ferroelektrilik. Muutus l\u00f5ppmaterjali magnetstruktuuris p\u00f5hjustab paralleelse muutuse ferroelektrilises olekus.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6r\u00fchma kasutatud NSLS labori suure v\u00f5imsusega r\u00f6ntgenallikas on v\u00f5tmetehnoloogiaks uute ja huvitavate materjalide uurimises, n\u00e4iteks multiferroidide ja k\u00f5rgtemperatuursete \u00fclijuhtide vallas. Teadlased on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tamas uut seadet, NSLS-II, mis on eelk\u00e4ijast kuni 10\u00a0000 korda intensiivsem kiirgusallikas. Suurem intensiivsus v\u00f5imaldab materjale uurida k\u00f5rgema lahutusv\u00f5imega.<\/p>\n

Allikas: PhysOrg<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ameerika \u00dchendriikide Brookhaveni Rahvusvahelises Laboratooriumis vaadeldi senin\u00e4gematut aine magnetiliste ja elektriliste omaduste kooseksisteerimist. Seda haruldast kombinatsiooni sisaldavaid materjale nimetatakse multiferroidideks. Multiferroidsed materjalid v\u00f5ivad saada tulevikus m\u00e4\u00e4ravaks uue p\u00f5lvkonna energias\u00e4\u00e4stlike m\u00e4lu- ja loogikakiipide, aga ka sensortehnoloogiate arengus. Koost\u00f6\u00f6s Leinbizi Tahkiste ja Materjalide Instituudi teadlastega avaldati tulemused Physical Review Letters-is. Ferromagneetikutel esineb p\u00fcsiv magnetmoment, piltlikult m\u00f5testades on […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":19032,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-19031","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-materjal","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/19031","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=19031"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/19031\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/19032"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=19031"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=19031"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=19031"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}