{"id":19071,"date":"2011-07-29T19:35:25","date_gmt":"2011-07-29T16:35:25","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=19071"},"modified":"2011-07-29T23:51:58","modified_gmt":"2011-07-29T20:51:58","slug":"edusamm-liitium-ohk-akude-energiatiheduses","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=19071","title":{"rendered":"Edusamm liitium-\u00f5hk akude energiatiheduses"},"content":{"rendered":"<p><strong>MIT teadlased tegid mitu avastust, t\u00e4nu millele saaks oluliselt parandada akude energiatihedust praeguste liitium-ioon akudega v\u00f5rreldes mitmekordseks. Liitium-\u00f5hk akude eelis seisneb salvestamises, milleks kasutatakse poorsed s\u00fcsiniku elektroodid raske tahke elektroodi asemel. \u00d5hus olev hapnik reageerib akus oleva liitiumi metalliga, et energiat salvestada ja vabastada. V\u00e4ga avatud struktuur teeb sellise k\u00f5rge efektiivsuse saavutamise v\u00f5imalikuks. <\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_19072\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/07\/liairbatt.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-19072\" class=\"size-medium wp-image-19072\" title=\"liairbatt\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/07\/liairbatt-300x117.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"117\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/07\/liairbatt-300x117.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/07\/liairbatt-250x97.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/07\/liairbatt.jpg 468w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-19072\" class=\"wp-caption-text\">Pilt: MIT<\/p><\/div>\n<p>Akude arendamises on \u00fcheks suurimaks probleemiks nende kaal. Olgu see siis kas kaasaskantavate seadmete v\u00f5i h\u00fcbriid- ja elektris\u00f5idukite jaoks &#8211; akude kaal on tegur, millega peab arvestama. Tahke elektroodi asendamine kerge s\u00fcsiniku raamistikuga on viinud \u00fchtede seni k\u00f5rgeimate energiatihedusteni, kirjutab <a href=\"http:\/\/ecogeek.org\/component\/content\/article\/3565\">EcoGeek.org<\/a>.<\/p>\n<p>Uued s\u00fcsinikuraamistike valmistamise meetodid tekitavad vaibasarnase materjali, mis on rohkem kui 90 protsendi ulatuses avatud, moodustades v\u00e4ga kerge aku. ,,Need vaibasarnased v\u00f5restikud annavad energia salvestamiseks h\u00e4sti juhtiva ning madala tihedusega alusp\u00f5hja,&#8221; s\u00f5nas \u00fcks teadlastest.<\/p>\n<p>Lisaeelisena leidsid teadlased, et aku v\u00e4ga avatud ning \u00fchtlane struktuur v\u00f5imaldab selle sisemise mehhanismi uurimist skaneeriva elektronmikroskoobi abil. See ei v\u00f5imalda teadlastel mitte ainult selle aku ise\u00e4rasuste uurimist, vaid v\u00f5ib aidata kaasa ka selle, miks akudel on vaid kindel arv laadimise ja t\u00fchjendamise ts\u00fckleid, uurimisele ja m\u00f5istmisele.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/ecogeek.org\/component\/content\/article\/3565\">Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>MIT teadlased tegid mitu avastust, t\u00e4nu millele saaks oluliselt parandada akude energiatihedust praeguste liitium-ioon akudega v\u00f5rreldes mitmekordseks. Liitium-\u00f5hk akude eelis seisneb salvestamises, milleks kasutatakse poorsed s\u00fcsiniku elektroodid raske tahke elektroodi asemel. \u00d5hus olev hapnik reageerib akus oleva liitiumi metalliga, et energiat salvestada ja vabastada. V\u00e4ga avatud struktuur teeb sellise k\u00f5rge efektiivsuse saavutamise v\u00f5imalikuks. Akude arendamises [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[53],"class_list":{"0":"post-19071","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"tag-tulevikuenergia","9":"entry","10":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/19071","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=19071"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/19071\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=19071"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=19071"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=19071"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}