{"id":19145,"date":"2011-08-04T21:01:30","date_gmt":"2011-08-04T18:01:30","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=19145"},"modified":"2011-08-08T18:06:00","modified_gmt":"2011-08-08T15:06:00","slug":"haalestades-larmakat-interferentsi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=19145","title":{"rendered":"H\u00e4\u00e4lestades ,,l\u00e4rmakat interferentsi&#8221;"},"content":{"rendered":"<p><strong>\u00dclijuhtivate s\u00fcsteemide m\u00fcraomaduste kohta detailse teadmise saavutamine on t\u00e4htis samm kvantarvutite v\u00e4ljaarendamise suunas, mis v\u00f5imaldaks uut t\u00fc\u00fcpi arvutust\u00f6\u00f6d. Nende s\u00fcsteemide imepisikeste elektrooniliste koostisosade, kiibil asuvate transistorite signaalid on aga nii v\u00e4ikesed, et muutuv m\u00fcra tekitab interferentsi. Probleemile liitub tehnoloogia kvantf\u00fc\u00fcsikaliste seisundite tundlik loomus, mis on samuti m\u00fcrale aldis. N\u00fc\u00fcd on rahvusvaheline teadlaste meeskond edukalt m\u00f5\u00f5tnud \u00fclijuhtiva vooluringi, niinimetatud \u00fclijuhtiva magnetvoo kvantbiti m\u00fcraspektri, mida on laialdaselt uuritud\u00a0 kvantarvutite v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel.<\/strong><\/p>\n<p>\u00dclijuhtivate magnetvoogude kvantbitte m\u00f5jutava keskkonnam\u00fcra t\u00e4pne m\u00f5\u00f5tmine on meeskonna juhi <strong>Jaw-Shen Tsai<\/strong> s\u00f5nul t\u00e4htis. \u201cM\u00f5\u00f5tmised v\u00f5ivad anda meile \u00fcliolulist informatsiooni m\u00fcraallika mikroskoopilise p\u00e4ritolu kohta, mille osas pole meil seni kindlat arusaama,\u201d v\u00e4itis ta <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-07-tuning-noisy.html\">Physorg.com<\/a> vahendusel.<\/p>\n<div id=\"attachment_19146\" style=\"width: 284px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/07\/tuningintono.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-19146\" class=\"size-medium wp-image-19146\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/07\/tuningintono-274x300.jpg\" alt=\"\" width=\"274\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/07\/tuningintono-274x300.jpg 274w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/07\/tuningintono-936x1024.jpg 936w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/07\/tuningintono-250x273.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/07\/tuningintono.jpg 1024w\" sizes=\"auto, (max-width: 274px) 100vw, 274px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-19146\" class=\"wp-caption-text\">\u00dclijuhtiva magnetvoo kvantbiti joonis. See koosneb mitmest vooluringist. V\u00f5tmeelementideks on kolm metallist \u201csaarekest\u201d kuvandi \u00fclemises pooles, mida l\u00e4bib \u00fclijuhtiv elektrivool. Kvantbitile avaldatud magnetimpulsid kontrollivad selle kvantseisundeid. Pilt: Jaw-Shen Tsai, 2011.<\/p><\/div>\n<p>Uuritav \u00fclijuhtiva magnetvoo kvantbitt on mitmest \u00fchendusest koosnev vooluring. See on v\u00f5tmet\u00e4htsusega tehnoloogia kvantarvutuses, sest seda on v\u00f5imalik integreerida kiipi. Esimene \u00fcletatud takistus selles uurimust\u00f6\u00f6s oli kvantbiti stabiilsena ning seega rakendatavana hoidmine piisavalt kauaks, et l\u00f5pule viia kvantarvutis v\u00f5imaliku esineva m\u00fcra sageduse spektri m\u00f5\u00f5tmine. See saavutati rea magnetimpulsside rakendamisega, mis t\u00e4iendasid kvantbiti kvantseisundit. Magnetimpulsside panus tervikule seisnes madala sagedusega kahjuliku m\u00fcra m\u00f5ju allasurumises, kuna impulsid m\u00f5jutavad ainult kvantseisundeid ja mitte m\u00fcra.<\/p>\n<p>Madala sagedusega m\u00fcra allasurumine ulatus kvantinformatsiooni eluea kvantbitis peaaegu \u00fche suurusj\u00e4rgu v\u00f5rra ning v\u00f5imaldas m\u00f5\u00f5ta m\u00fcra intensiivsust s\u00fcsteemis l\u00e4bi kolme sageduse suurusj\u00e4rgu vahemikus 0,2\u201320 MHz. Hiljuti saavutatud teadmine m\u00fcraspektrist saab olema v\u00e4\u00e4rtuslik sellise m\u00fcra kahjutuks muutmise strateegiate v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel.<\/p>\n<p>Veelgi enam, meeskonna strateegi kvantbiti eluea pikendamiseks m\u00fcraspektri m\u00f5\u00f5tmise v\u00f5imaldamiseks pole piiratud kvantarvutise vooluringide uurimust\u00f6\u00f6ga; seda v\u00f5ib rakendada ka teistes sarnastel tingimustel t\u00f6\u00f6tavates s\u00fcsteemides. Sellest m\u00fcra v\u00e4hendamise strateegiat v\u00f5iks kasutada n\u00e4iteks meditsiinilise pilditehnika ja sensorite arendamisel, mis tihti opereerivad signaali resolutsiooni piirialadel.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-07-tuning-noisy.html\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel: &#8220;<a href=\"http:\/\/www.nature.com\/nphys\/journal\/v7\/n7\/abs\/nphys1994.html\">Noise Spectroscopy through Dynamical Decoupling with a Superconducting Flux Qubit<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u00dclijuhtivate s\u00fcsteemide m\u00fcraomaduste kohta detailse teadmise saavutamine on t\u00e4htis samm kvantarvutite v\u00e4ljaarendamise suunas, mis v\u00f5imaldaks uut t\u00fc\u00fcpi arvutust\u00f6\u00f6d. Nende s\u00fcsteemide imepisikeste elektrooniliste koostisosade, kiibil asuvate transistorite signaalid on aga nii v\u00e4ikesed, et muutuv m\u00fcra tekitab interferentsi. Probleemile liitub tehnoloogia kvantf\u00fc\u00fcsikaliste seisundite tundlik loomus, mis on samuti m\u00fcrale aldis. N\u00fc\u00fcd on rahvusvaheline teadlaste meeskond edukalt m\u00f5\u00f5tnud [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":19146,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[79],"class_list":{"0":"post-19145","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-kvantarvutid","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/19145","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=19145"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/19145\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/19146"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=19145"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=19145"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=19145"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}