{"id":19157,"date":"2011-07-31T18:25:50","date_gmt":"2011-07-31T15:25:50","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=19157"},"modified":"2011-08-08T15:03:10","modified_gmt":"2011-08-08T12:03:10","slug":"valmistati-soojusel-tootav-fotoelektriline-joualliaks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=19157","title":{"rendered":"Valmistati soojusel t\u00f6\u00f6tav fotoelektriline j\u00f5uallikas"},"content":{"rendered":"

Massachusetti Tehnikainstituudis (MIT) t\u00f6\u00f6tati v\u00e4lja uudne fotoelektriline seade, mis tarvitab elektri tootmiseks l\u00e4hteenergiana soojust. Seade muundab soojuskiirguse kindla sagedusega valguseks, mis omakorda langeb elektrit tootvale fotogalvaanilisele rakule. Tekitatud valguse lainepikkust saab h\u00e4\u00e4lestada vastavalt raku tundlikkusele.<\/strong>\u00a0<\/p>\n

\n
\n
\"\"<\/a><\/dt>\n
Valik MIT v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud r\u00e4nist mikroreaktoreid. Iga osis sisaldab kaht vastastikust fotoonilist kristalli. Seadmesse kulgevad sisse- ja v\u00e4ljalasketorud, mille kaudu liigub k\u00fctus ja selle j\u00e4\u00e4kproduktid. Elektri tootmiseks vajalik valgus saadakse kiibi sees olevate fotooniliste kristallide soendamisel. Tarbereaktoritel oleks m\u00f5lema fotoonilise kristalli k\u00fcljes valgust elektriks muundav fotogalvaaniline rakk.<\/dd>\n<\/dl>\n<\/div>\n

\u00a0
\nTehnoloogia \u00fcdiks on valgust v\u00e4ljastava materjali pinnale s\u00f6\u00f6vitatud miljardid nanolohukesed (nanoscale pits). Mistahes soojusallikast p\u00e4rineva energia toimel eraldavad s\u00f6\u00f6vitatud lohukesed valgust, mille lainepikkus on pinnas\u00fcvendite omaduste abil muudetav.\u00a0
\nT\u00f6\u00f6r\u00fchm kasutas lohukeste aluspinnana wolframlehte. \u00dcles soojenenuna kiirgab t\u00f6\u00f6deldud wolfram eredat muudetud emissioonispektriga valgust. Iga lohuke wolframi pinnal k\u00e4itub resonaatorina, mis saab valgust v\u00e4ljastada vaid kindlal lainepikkusel.\u00a0
\nTuginedes uuele tehnoloogiale on MIT teadlased valmistanud n\u00f6\u00f6bisuuruse butaangaasi toitega elektrigeneraatori, mille \u00fche t\u00f6\u00f6ts\u00fckli pikkus on kolm korda pikem kui sama raskel liitium-ioon patareil. Seadme laadimine on kiire, seisnedes vaid gaasimahuti vahetamises. Kasutades soojusallikana radioaktiivsete isotoopide lagunemisprotsessi suudaks rakk elektrit toota kuni 30 aastat. N\u00f5nda pika t\u00f6\u00f6eaga aku on ideaalne energiaallikas P\u00e4ikesest kaugenevatele kosmosesondidele.\u00a0
\nLisaks t\u00f6\u00f6ts\u00fckli pikale kestvusele on butaanil v\u00f5i propaanil t\u00f6\u00f6tava n\u00f6\u00f6pgeneraatori mikro-TVP (micro thermophotovoltaic)\u00a0\u201emikroreaktori\u201c l\u00e4hteenergiast elektri tootmise efektiivsus v\u00f5rreldes liitium-ioon patareidega kolm korda k\u00f5rgem. Teadlaste arvates v\u00f5ib edasine t\u00f6\u00f6 suurendada seadme energiatihedust kuni kolm korda. Selline tulevikuseade suudaks keskmist nutitelefoni toita terve n\u00e4dala.\u00a0
\nTehnoloogiat on varem kasutatud dioodide ja optiliste fiibrite valmistamisel. MIT-i t\u00f6\u00f6r\u00fchma innovaatilisus seisneb meetodi rakendamises elektrienergiat tootvatele seadmetele.\u00a0
\nAmeerika valitsuse andmetel on 92 % inimkonna tarbitud energiast v\u00e4hem v\u00f5i rohkem seotud soojusest konverteeritud mehhaanilise energiaga, mille enamusest toodetakse elektrit. Nii t\u00f6\u00f6tavad soojuselektrijaamad. Muundavatel s\u00fcsteemidel on aga madal kasutegur, lisaks on need enamasti v\u00e4ga kohmakad ja piiratud rakendustega.\u00a0
\n\u201eSuutlikkus soojusenergiat liikuvate osiste kaasamiseta elektriks muundada on paljulubav v\u00e4ljavaade. Ise\u00e4ranis kui seda tehakse odavalt, v\u00e4ikestes m\u00f5\u00f5tskaalades ja suure kasuteguriga,\u201c s\u00f5nab MIT-i teadust\u00f6\u00f6taja Ivan Celanovic.\u00a0
\nT\u00f6\u00f6r\u00fchm r\u00f5hutab, et t\u00f6\u00f6tavate seadmete valmistamine n\u00f5uab paljude teadusvaldkondade koost\u00f6\u00f6d. MIT teadlaste s\u00f5nul on uue tehnoloogia areng hea n\u00e4ide j\u00e4rjekordsest materjalimaailma avastusest, mis on osutunud edukaks paljudes energia muundamisega tegelevates valdkondades.\u00a0
\nAllikas: PhysOrg<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Massachusetti Tehnikainstituudis (MIT) t\u00f6\u00f6tati v\u00e4lja uudne fotoelektriline seade, mis tarvitab elektri tootmiseks l\u00e4hteenergiana soojust. Seade muundab soojuskiirguse kindla sagedusega valguseks, mis omakorda langeb elektrit tootvale fotogalvaanilisele rakule. Tekitatud valguse lainepikkust saab h\u00e4\u00e4lestada vastavalt raku tundlikkusele.\u00a0 Valik MIT v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud r\u00e4nist mikroreaktoreid. Iga osis sisaldab kaht vastastikust fotoonilist kristalli. Seadmesse kulgevad sisse- ja v\u00e4ljalasketorud, mille kaudu […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":19158,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[53],"class_list":{"0":"post-19157","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-tulevikuenergia","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/19157","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=19157"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/19157\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/19158"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=19157"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=19157"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=19157"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}