{"id":19166,"date":"2011-08-04T21:01:47","date_gmt":"2011-08-04T18:01:47","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=19166"},"modified":"2011-08-08T22:20:34","modified_gmt":"2011-08-08T19:20:34","slug":"komeedi-koostisained-moodustuvad-korgel-temperatuuril","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=19166","title":{"rendered":"Komeedi koostisained moodustuvad k\u00f5rgel temperatuuril"},"content":{"rendered":"<p><strong>Komeedid on j\u00e4ised kehad, samas on nad moodustunud v\u00e4ga k\u00f5rgetel temperatuuridel formeerunud ainetest. Kust aga need ained tulevad? Uurijad UTINAMi Instituudis (CNRS\/<em>Universit\u00e9 de Besan\u00e7on<\/em>) pakkusid n\u00fc\u00fcd v\u00e4lja sellele fenomenile f\u00fc\u00fcsikalise selgituse. Nad demonstreerisid, kuidas need ained on migreerunud p\u00e4ikeses\u00fcsteemi kuumimatest osadest selle v\u00e4limistesse piirkondadesse enne komeetide koostisosadeks muutumist.<\/strong><\/p>\n<p>15. jaanuaril 2006. aastal t\u00f5i NASA Stardust Missioon peale kaheksa-aastast reisi komeedilt nimega Comet Wild 2 tolmu tagasi Maale. Komeedid moodustuvad v\u00e4ga madalatel temperatuuridel (umbes -223\u00b0C). Ometi paljastasid anal\u00fc\u00fcsid, et Comet Wild 2 on moodustunud kristallilistest silikaatidest ja CAI-dest (Calcium-Aluminium-rich Inclusions \u2013 kaltsiumi-alumiiniumirikastest kooslustest). Arvestades, et nende mineraalide s\u00fcntees vajab v\u00e4ga k\u00f5rgeid temperatuure (\u00fcle 727\u00b0C), siis kuidas selgitada nende esinemist komeetides? uurib <a href=\"http:\/\/www.sciencedaily.com\/releases\/2011\/07\/110722130253.htm\">ScienceDaily.com<\/a>.<\/p>\n<div id=\"attachment_19167\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/07\/110722130253.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-19167\" class=\"size-full wp-image-19167\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/07\/110722130253.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"196\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/07\/110722130253.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/07\/110722130253-250x163.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-19167\" class=\"wp-caption-text\">Fotoforeesise m\u00f5ju osakesele \u00fcrgses udukogus: osake liigub P\u00e4ikesele vastassuunas gaasir\u00f5hkude variatsiooni t\u00f5ttu, mis kuumeneb \u201cp\u00e4ikesepoolsel\u201d ja jahtub \u201cpimedal\u201d k\u00fcljel. Pilt: O. Mousis.<\/p><\/div>\n<p>Meeskond UTINAM (CNRS\/<em>Universit\u00e9 de Besan\u00e7on<\/em>) on koost\u00f6\u00f6s mitmete rahvusvaheliste uurijatega andnud sellele k\u00fcsimusele vastuse f\u00fc\u00fcsikalise fenomeni <strong>fotoforeesi <\/strong>alusel. See on j\u00f5ud, mis s\u00f5ltub kahest parameetrist: p\u00e4ikesekiirguse intensiivsusest ja gaasi survest. P\u00e4ikeses\u00fcsteemi s\u00fcnnil moodustuvad komeedid protoplanetaarsest kettast. Noore t\u00e4he protoplanetaarne ketas on seda \u00fcmbritsev gaasi ja tolmu s\u00f5\u00f5r, milles planeedid t\u00f5en\u00e4oliselt formeeruvad. Selle ketta sees \u201ckasteti\u201d segu tahketest, m\u00f5nest mikronist mitme sentimeetri suurusvariatsiooniga osakestest h\u00f5redasse p\u00e4ikest l\u00e4bilaskvasse gaasi.<\/p>\n<p>Uurijate s\u00f5nul liikusid osakesed ketta v\u00e4limistesse piirkondadesse <strong>fotoforeesi<\/strong> m\u00f5jul. P\u00e4ikesekiirguse toimel oli osakese \u00fcks pool kuumem kui teine ning n\u00f5nda modifitseerus gaasimolekulide k\u00e4itumine osakeste pinnal: \u201cp\u00e4ikeselisemal\u201d poolel olid molekulid ebastabiilsemad ning liikusid kiiremini kui \u201ck\u00fclmemal\u201d poolel. Olles p\u00f5hjustanud n\u00f5nda erinevusi r\u00f5hus, liigutas see ebatasakaal osakesi P\u00e4ikesest eemale.<\/p>\n<p>Teadlased seletasid fotoforeesi fenomeni lahti digitaalsete simulatsioonide abil. Nad demonstreerisid, kuidas P\u00e4ikese l\u00e4hedal asuva protoplanetaarse ketta sisemises, kuumas piirkonnas moodustunud kristalliliste silikaatide osakesed migreerusid selle v\u00e4limistesse, k\u00fclmematesse piirkondadesse enne komeetide formeerumises osalemist. See uudne f\u00fc\u00fcsikaline selgitus v\u00f5ib anda selgituse teatud tolmuringide positsiooni kohta protoplanetaarsetes ketastes ning seega anda uut teavet planeetide moodustumise tingimuste kohta.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.sciencedaily.com\/releases\/2011\/07\/110722130253.htm\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel: &#8220;<a href=\"http:\/\/arxiv.org\/abs\/1105.6259\">Photophoretic Transport of Hot Minerals in the Solar Nebula<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Komeedid on j\u00e4ised kehad, samas on nad moodustunud v\u00e4ga k\u00f5rgetel temperatuuridel formeerunud ainetest. Kust aga need ained tulevad? Uurijad UTINAMi Instituudis (CNRS\/Universit\u00e9 de Besan\u00e7on) pakkusid n\u00fc\u00fcd v\u00e4lja sellele fenomenile f\u00fc\u00fcsikalise selgituse. Nad demonstreerisid, kuidas need ained on migreerunud p\u00e4ikeses\u00fcsteemi kuumimatest osadest selle v\u00e4limistesse piirkondadesse enne komeetide koostisosadeks muutumist. 15. jaanuaril 2006. aastal t\u00f5i NASA Stardust [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":19167,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[47],"class_list":{"0":"post-19166","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-ilmaruum","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/19166","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=19166"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/19166\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/19167"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=19166"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=19166"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=19166"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}