{"id":19174,"date":"2011-07-31T23:59:23","date_gmt":"2011-07-31T20:59:23","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=19174"},"modified":"2011-08-08T22:21:01","modified_gmt":"2011-08-08T19:21:01","slug":"edusammud-korgtemperatuursete-ulijuhtide-fuusika-teoorias","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=19174","title":{"rendered":"Edusammud k\u00f5rgtemperatuursete \u00fclijuhtide f\u00fc\u00fcsika teoorias"},"content":{"rendered":"

K\u00f5rgtemperatuursed \u00fclijuhid on leidnud laialdast kasutust, n\u00e4iteks magnetresonantstomograafia seadmetes. F\u00fc\u00fcsikalise arusaamiseni ei ole aga selle huvitava n\u00e4htuse kirjeldamisel j\u00f5utud. Suure sammu uute teadmiste suunas on astunud Califronia \u00dclikooli (UCSC) teadlased. T\u00f6\u00f6 avaldati 29. juuli Physical Review Letters-is.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Illustratsioon: Uku P\u00fcttsepp<\/p><\/div>\n

T\u00f6\u00f6 koosneb kahest artiklist, millest esimene kirjeldab uut teooriat nimega \u201eV\u00e4ga korreleeritud fermivedelikud\u201c (Extremely correlated Fermi liquids). Teine artikkel v\u00f5rdleb vastset teooriat k\u00f5rgtemperatuursete \u00fclijuhtide kohta nurk-lahendus fotoemissioon spektroskoopia (angle-resolved photoemission spectroscopy, ARPES) meetodiga saadud andmetega.<\/p>\n

\u201eKogusime kokku katseandmed endilt ja mitmetelt teistelt t\u00f6\u00f6r\u00fchmadelt. Leidsime teooria ja eksperimendi vahel senin\u00e4gematult hea klapi,\u201c lausus esimese artikli autor, UCSC professor Sriram Shastry.<\/p>\n

Shastry teooria v\u00f5imaldab k\u00f5rgtemperatuursetes \u00fclijuhtides olevaid elektrone kirjeldada uuel viisil. Toatemperatuuril metallis pea vabade osakestena liikuvate elektronide vastasm\u00f5jud on \u00fclijuhtivas olekus m\u00e4\u00e4rava t\u00e4htsusega. Vastasm\u00f5ju iseloom on otseselt fotoemisiooni spektrisse kodeeritud.<\/p>\n

Fotoemissiooni spektroskoopia p\u00f5hineb fotoelektrilisel efektil. Efekt seisneb elektronide emissioonis pinnale langeva valguse toimel (loe siit<\/a>). Meetod on andnud k\u00f5rgtemperatuursete \u00fclijuhtide pinda uurides ebatavalisi tulemusi.<\/p>\n

\u201eEbatavaline ARPES spektri kuju on olnud k\u00f5rgtemperatuursete \u00fclijuhtide probleemistiku keskseks k\u00fcsimuseks,\u201c kirjeldab teise artikli autor dotsent Gey-Hong Gweon.<\/p>\n

Shastry teooria v\u00e4ga korreleeritud fermivedelikest on alternatiiv Landau fermivedelike teooriale, mis on senini osutunud edukaks tavalises metallis n\u00f5rgalt interakteeruvate elektronide kirjeldamisel, ent ei suuda kirjeldada tugevat \u00fclijuhtides eisnevat elektronidevahelist interaktsiooni. Shastry arvutuste edu lubab arvata, et anomaalne fotoemissioon k\u00f5rgtemperatuursetelt \u00fclijuhtidelt p\u00e4rineb v\u00e4ga tugevast elektron-elektron vastasm\u00f5just, mida Shastry nimetab \u201e\u00e4\u00e4rmuslikuks korrelatsiooniks\u201c. \u00c4\u00e4rmusliku korrelatsiooni t\u00f5ttu leidub \u00fclijuhis tavaolekus f\u00fc\u00fcsikaseadustega keelatud energiatega elektrone. N\u00e4iline f\u00fc\u00fcsikaseaduste rikkumine johtub teatava Hubbardi \u201eU\u201c energia l\u00f5pmatusse viimisega.<\/p>\n

Artiklites kasutatud katseandmed p\u00e4rinevad kahest eri APRES meetodi seadistusest: \u00fchel juhul kasutati emissiooni tekitamiseks k\u00f5rge energiaga s\u00fcnkrotronist saadud valgust ja teisel juhul madalama energiaga laservalgust. K\u00f5rgtemperatuursete \u00fclijuhtide uuringutes annavad erinevate energiatega valgused \u00fche ja sama \u00fclijuhi kohta v\u00e4ga erinevaid fotoemissioonspektreid. Teadlased ei ole seni ebak\u00f5last aru saanud. Gweon ja Shastry n\u00e4itasid aga, et vastuolu laheneb vaid \u00fche parameetri muutmisega teoorias.<\/p>\n

\u201eV\u00f5ime s\u00fcnkrotronvalguse ja laservalguse p\u00f5hjal saadud katseandmed v\u00e4ga t\u00e4pselt \u00fchildada. Tegelikult ebak\u00f5la puudub,\u201c \u00fctles Shastry.<\/p>\n

Shastry kavatseb oma mudeli abil uurida \u00fclijuhtivusega seotud vastuseta teadusprobleeme ka edaspidi.<\/p>\n

Allikas:\u00a0 PhysOrg<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

K\u00f5rgtemperatuursed \u00fclijuhid on leidnud laialdast kasutust, n\u00e4iteks magnetresonantstomograafia seadmetes. F\u00fc\u00fcsikalise arusaamiseni ei ole aga selle huvitava n\u00e4htuse kirjeldamisel j\u00f5utud. Suure sammu uute teadmiste suunas on astunud Califronia \u00dclikooli (UCSC) teadlased. T\u00f6\u00f6 avaldati 29. juuli Physical Review Letters-is. T\u00f6\u00f6 koosneb kahest artiklist, millest esimene kirjeldab uut teooriat nimega \u201eV\u00e4ga korreleeritud fermivedelikud\u201c (Extremely correlated Fermi liquids). Teine […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":19176,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-19174","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-materjal","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/19174","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=19174"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/19174\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/19176"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=19174"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=19174"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=19174"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}