{"id":19365,"date":"2011-08-08T18:36:44","date_gmt":"2011-08-08T15:36:44","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=19365"},"modified":"2011-08-08T22:17:35","modified_gmt":"2011-08-08T19:17:35","slug":"footoni-vaatepunktist","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=19365","title":{"rendered":"Footoni vaatepunktist"},"content":{"rendered":"<p><strong>Footoni vaatepunktist kiiratakse see \u00fchel hetkel ja neelatakse seej\u00e4rel koheselt. See kehtib footoni kohta, mis kiiratakse P\u00e4ikese tuumas &#8211; see v\u00f5ib uuesti neelduda p\u00e4rast k\u00f5igest millimeetri murdosa pikkust teekonda. Samuti kehtib see footoni kohta, mis on meie vaatepunktist r\u00e4nnanud \u00fcle 13 miljardi aasta p\u00e4rast seda, kui see universumi m\u00f5ne esimese t\u00e4he pinnalt kiirati.<\/strong><\/p>\n<p>Seega n\u00e4ib, et lisaks sellele, et footon aja m\u00f6\u00f6dumist ei taju, ei taju see ka vahemaa m\u00f6\u00f6dumist. Kuid et massita teadvust valguse kiirusel vaakumis liigutada ei saa, on selle m\u00f5tteeksperimendi t\u00f5eline eesm\u00e4rk selles, et n\u00e4idata, et aeg ja vahemaa on n\u00e4htavasti lihtsalt \u00fche ja sama asja kaks poolt, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-08-photons-view.html\">Physorg.com<\/a>.<\/p>\n<div id=\"attachment_19366\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/aphotonspoin.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-19366\" class=\"size-medium wp-image-19366\" title=\"aphotonspoin\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/aphotonspoin-300x229.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"229\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/aphotonspoin-300x229.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/aphotonspoin-250x190.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/aphotonspoin.jpg 600w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-19366\" class=\"wp-caption-text\">Kui sellele pildile saaks lisada aja dimensiooni, siis v\u00f5iks sul tekkida ligikaudne ettekujutus sellest, miks objektid paistavad massiivsetele kehadele l\u00e4henedes kiirenevat - seda isegi siis, kui need ise mingit kiirendust ei taju.<\/p><\/div>\n<p>Kui me \u00fcritame saavutada valguse kiirust, siis aeglustuvad meie kellad meie teekonna alguspunkti suhtes ning me j\u00f5uame oma reisi l\u00f5pp-punktini arvatust kiiremini &#8211; justkui oleks nii aeg kui ka vahemaa kokku t\u00f5mbunud.<\/p>\n<p>Samamoodi: kui me l\u00e4heneme massiivse objekti pinnale, siis aeglustuvad meie kellad mingi k\u00f5rgema punkti suhtes, ning me j\u00f5uame pinnale arvatust kiiremini, justkui aeg ja vahemaa oleksid j\u00e4rk-j\u00e4rgult kokku t\u00f5mbunud.<\/p>\n<p>Ka sellel juhul on aeg ja vahemaa lihtsalt \u00fche ja sama asja, nimelt aegruumi, kaks k\u00fclge, selle ette kujutamine tekitab meile aga raskusi. Me oleme arenenud v\u00e4lja selliseks, et me n\u00e4eme maailma vaid hetkv\u00f5tete kaupa, see v\u00f5ib tuleneda sellest, et kui me oma keskkonda igal sammul p\u00f5hjalikult skanneeriksime, siis oleksime me kiskjatele kergemaks saagiks.<\/p>\n<p>Teadlased ja skeptikud \u00fctlevad, et me peaksime evolutsiooni olemasolu aktsepteerima samuti nagu me aktsepteerime gravitatsiooni olemasolu &#8211; tegelikult on see aga kohutav analoogia. Gravitatsioon ei ole tegelik, see on lihtsalt meie rumal lihtsustus aegruumi k\u00f5verusest.<\/p>\n<p>T\u00fchjas ruumis konstantsel kiirusel liikuvad astronaudid tunnevad end kaalututena. Kui asetada nende trajektoori mingisse punkti planeet, siis tunnevad nad ennast kaalututena seni, kuni nende kosmoselaev planeedi pinnaga kokku p\u00f5rkab.<\/p>\n<p>Pinnal seisev vaatleja n\u00e4eb, et nende kosmoselaev hakkab suurelt k\u00f5rguselt kiirendusega planeedi pinna poole liikuma ning p\u00f5rkab siis viimaks sellega kokku. Sellised hukule m\u00e4\u00e4ratud astronaudid ei taju sellist kiiruse kasvu ise mitte mingil moel. L\u00f5ppude l\u00f5puks, kui nad oleksid kiirendanud, siis oleksid nad selle tagaj\u00e4rjel ju oma istmetel tahapoole liikunud.<\/p>\n<p>Siiski ei n\u00e4e planeedi pinnal seisev vaatleja mingit optilist illusiooni, kui talle tundub, et kosmoselaev kiirendab. Asi on lihtsalt selles, et vaatleja ei teadvusta endale konteksti &#8211; ta on arenenud massiivse objekti pinnal, kus aegruum on k\u00f5verdunud.<\/p>\n<p>Seega n\u00e4eb vaatleja kosmoselaeva sisenemas k\u00f5rguselt, kus aeg ja vahemaa(s.t aegruum) on v\u00f5rdlemisi sile, ruumi, kus aegruum(k\u00f5rgemas punktis asuva vaatleja vaatepunktist) on v\u00f5rdlemisi kokkusurutud. Seet\u00f5ttu tajub pinnal olija, et langev objekt liigub kiirendusega ning eeldab valesti, et m\u00e4ngus on ka j\u00f5ud.<\/p>\n<p><strong>M\u00e4rkus:<\/strong> Kui sa kukuksid musta auku, siis ei tajuks sa ikkagi mingit kiirendust. Sinu f\u00fc\u00fcsiline struktuur peaks aga kohanema \u00fclimalt kokkusurutud aegruumiga, millest sa l\u00e4bi liigud &#8211; tagaj\u00e4rjeks on see, et sa muutuksid spageti-sarnaseks.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-08-photons-view.html\">Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Footoni vaatepunktist kiiratakse see \u00fchel hetkel ja neelatakse seej\u00e4rel koheselt. See kehtib footoni kohta, mis kiiratakse P\u00e4ikese tuumas &#8211; see v\u00f5ib uuesti neelduda p\u00e4rast k\u00f5igest millimeetri murdosa pikkust teekonda. Samuti kehtib see footoni kohta, mis on meie vaatepunktist r\u00e4nnanud \u00fcle 13 miljardi aasta p\u00e4rast seda, kui see universumi m\u00f5ne esimese t\u00e4he pinnalt kiirati. Seega n\u00e4ib, [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":19366,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-19365","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/19365","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=19365"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/19365\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/19366"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=19365"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=19365"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=19365"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}