{"id":19369,"date":"2011-08-08T19:03:17","date_gmt":"2011-08-08T16:03:17","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=19369"},"modified":"2011-08-08T22:18:51","modified_gmt":"2011-08-08T19:18:51","slug":"kinnitati-veel-kahe-kepleri-planeedi-olemasolu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=19369","title":{"rendered":"Kinnitati veel kahe Kepleri planeedi olemasolu"},"content":{"rendered":"

Kohe p\u00e4rast \u00fche Kepleri planeedi olemasolu kinnitamist avalikustas Hobby-Eberly Teleskoop veel \u00fche planeedi leidmise. Teinegi observatoorium, nimega Nordic Optical Telescope, kinnitas oma esimese Kepleri planeedi avastamist, kuid see planeet kuulub kaksiks\u00fcsteemi, andes meile uusi teadmisi, mis v\u00f5ivad sundida astronoome vaatama \u00fcle ning parandama hinnanguid meie P\u00e4ikeses\u00fcsteemi v\u00e4liste planeetide omaduste kohta.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Kunstniku n\u00e4gemus oma orbiidil asuvast Kepleri teleskoobist. Pilt: NASA<\/p><\/div>\n

Esimese neist avastatud planeetidest leidis Nordic Optical Telescope, mis kinnitas Kepler 14b olemasolu. Teadlaste arvates on planeedi mass umbes kaheksa korda suurem kui Jupiteril. Kepler 15b teeb oma emat\u00e4hele tiiru peale k\u00f5igest 7 p\u00e4evaga, mist\u00f5ttu kuulub see planeet kuumade Jupiteride <\/a>nimistusse. Nagu juba eelnevalt m\u00e4rgitud sai, siis kuulub planeet kaksiks\u00fcsteemi, mille teisel t\u00e4hel kulub oma orbiidile tiiru peale tegemiseks umbes 2800 aastat, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

Oma teadaandes anal\u00fc\u00fcsisid teadlased andmeid ning v\u00f5tsid arvesse efekti, mis on varasemate P\u00e4ikeses\u00fcsteemi v\u00e4liste planeetide uurimisel k\u00f5rvale heidetud. Teadlaster\u00fchm leidis, et kaksiks\u00fcsteemi orbiidi l\u00e4heduses asuva t\u00e4he s\u00e4ra kandus edasi ka piltidele, mis tehti t\u00e4hest, mille \u00fcmber antud planeet tiirles. See liigne valgus muutis planeedi varjutust veidi h\u00f5redamaks ning m\u00f5jutas seega planeedi omaduste kohta tehtud hinnanguid. Teadlased s\u00f5nasid, et selle valgusreostuse korrekteerimata j\u00e4tmine viib planeedi raadiuse ja massi alahindamiseni vastavalt kuni 10% ja 60% v\u00f5rra. Kuna see fakt kehtib vaid selliste planeetide kohta, mis kuuluvad t\u00e4htede kaksiks\u00fcsteemi v\u00f5i j\u00e4\u00e4vad kaksikt\u00e4htede vaatlusjoonele, siis ei paistnud Kepler 14 s\u00fcsteem olevad kaksiks\u00fcsteem enne, kui Palomari Observatoorium sellest k\u00f5rgresolutsioonilisi \u00fclesv\u00f5tteid tegi. See tekitab aga k\u00fcsimuse: kas ka m\u00f5ni muu rohkem kui 500 P\u00e4ikeses\u00fcsteemi v\u00e4lisest planeedist kuulub sarnasesse s\u00fcsteemi? Kas nende parameetrid tuleks \u00fcle vaadata?<\/p>\n

J\u00e4rgmine planeet, mille olemasolust teatati Juuli l\u00f5pus, kannab nime Kepler 17b. Ka see planeet kuulub kuumade Jupiteride hulka, kuigi selle mass on vaid kaks ja pool korda suurem kui Jupiteril. See tiirleb massilt ja raadiuselt P\u00e4ikesega sarnaseva t\u00e4he \u00fcmber, kuid selle t\u00e4he vanus on ilmselt noorem. Vaatlused, mis tehti planeedi trajektoorist eemal asuvate t\u00e4htede kohta, leiti \u00fcpriski suurel hulgal ajutisi k\u00f5rvalekaldeid, mis ei olnud sama regulaarsed kui signaalid planeedilt. Selline variatsioon tuleneb suure t\u00f5en\u00e4osusega t\u00e4htede elutegevusest ning p\u00e4ikeselaikudest, kuid see v\u00f5imaldas teadlastel planeedi kohta rohkem infot saada.<\/p>\n

Et planeet tekitab p\u00e4ikeselaikude t\u00f5ttu m\u00f5nikord ka varjutusi, siis tekitas see stroboskoopilise efekti ning teadlased kinnitasid asjaolu, et planeet tiirleb t\u00e4he p\u00f6\u00f6rlemisega samapidi. See on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne, sest paljude planeetide orbiidid on tagurpidised.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kohe p\u00e4rast \u00fche Kepleri planeedi olemasolu kinnitamist avalikustas Hobby-Eberly Teleskoop veel \u00fche planeedi leidmise. Teinegi observatoorium, nimega Nordic Optical Telescope, kinnitas oma esimese Kepleri planeedi avastamist, kuid see planeet kuulub kaksiks\u00fcsteemi, andes meile uusi teadmisi, mis v\u00f5ivad sundida astronoome vaatama \u00fcle ning parandama hinnanguid meie P\u00e4ikeses\u00fcsteemi v\u00e4liste planeetide omaduste kohta. Esimese neist avastatud planeetidest leidis […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":19370,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[47],"class_list":{"0":"post-19369","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-ilmaruum","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/19369","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=19369"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/19369\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/19370"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=19369"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=19369"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=19369"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}