{"id":19597,"date":"2011-08-10T22:15:51","date_gmt":"2011-08-10T19:15:51","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=19597"},"modified":"2011-08-10T22:15:51","modified_gmt":"2011-08-10T19:15:51","slug":"sultjas%e2%80%9d-maluseadmes-kasutatakse-vedelat-metalli","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=19597","title":{"rendered":",,S\u00fcltjas\u201d m\u00e4luseadmes kasutatakse vedelat metalli"},"content":{"rendered":"

Uurijad P\u00f5hja-Carolina Riiklikust \u00dclikoolist l\u00f5id tarretise sarnase koostisega m\u00e4luseadme, mis on v\u00f5imeline t\u00f6\u00f6tama m\u00e4rjas keskkonnas. Seega sobib seade ideaalselt meditsiinis implantaatides kasutamiseks. Uuendus v\u00f5ib avada ukse uuele p\u00f5lvkonnale bioloogiliselt \u00fchilduvatele elektroonilistele seadmetele.<\/strong><\/p>\n

Seadme protot\u00fc\u00fcpe pole veel suudetud optimeerida m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse m\u00e4luhulga talletamiseks, kuid nad t\u00f6\u00f6tavad h\u00e4sti tavap\u00e4raselt ,,vaenulikuks\u201d peetavates keskkondades. Seadmeid valmistatakse galliumi ja indiumi vedelatest sulamitest, mis asetatakse bioloogilistes uurimust\u00f6\u00f6des kasutavate geelidega sarnastesse geelidesse, kirjutab Livescience.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Uurijad tegid tarretise sarnaste f\u00fc\u00fcsikaliste omadustega m\u00e4luseadme, kasutades ioone seadme vedelast metallist koostisosade oleku muutmiseks. Pilt: Michael Dickey, P\u00f5hja-Carolina Riiklik \u00dclikool<\/p><\/div>\n

Seadme v\u00f5ime t\u00f6\u00f6tada m\u00e4rjas keskkonnas ja bio\u00fchilduvus geelidega viitab tehnoloogia potentsiaalile elektroonika \u00fchendamiseks bioloogiliste s\u00fcsteemidega, n\u00e4iteks rakkude, ens\u00fc\u00fcmide v\u00f5i kudedega.<\/p>\n

Uus seade t\u00f6\u00f6tab sarnaselt ,,memristoritena\u201d (memristors in.k.) tuntud seadmetega \u2013 need on takistid, milles elektrivool on vooluringis m\u00e4\u00e4ratud sellest eelnevalt l\u00e4bi l\u00e4inud laenguga \u2013 ning mida peetakse v\u00f5imalikuks kasutada j\u00e4rgmise p\u00f5lvkonna m\u00e4lutehnoloogiates.<\/p>\n

Uue ,,s\u00fcltja\u201d m\u00e4luseadme \u00fcksikutel koostisosadel on kaks seisundit: \u00fcks juhib elektrivoolu ja teine mitte. Neid kaht olekut saab kasutada binaarkeeles \u00fchtede ja nullide esindamiseks, mis on t\u00e4nap\u00e4evase arvutikommunikatsiooni aluseks. K\u00f5ige tavap\u00e4rasemas elektroonikas kasutatakse elektrone arvutikiipides nende 1-de ja 0-de loomiseks. S\u00fcltjas m\u00e4luseadmes kasutatakse sama eesm\u00e4rgi saavutamiseks laetud molekule \u2013 ioone.<\/p>\n

Igas m\u00e4luseadme vooluringis on metallist elektroodid, mis asetsevad kummalgi pool elektrit juhtivat geelit\u00fckki. Kui elektroodile koguneb positiivne laeng, siis loob see oks\u00fcdeeritud kihi, mis muudab selle elektrivoolu takistavaks. Seda v\u00f5ib nimetada 0-ks. Kui elektrood pingestatakse aga\u00a0 negatiivselt, siis kaob oks\u00fcdeerunud kattekiht ning see muutub elektrit juhtivaks. Seega saab seda seisundit kutsuda 1-ks.<\/p>\n

Tavaliselt tekib teisele poole negatiivselt pingestatud elektroodi positiivne laeng\u00a0 ja see looks veel \u00fche oks\u00fcdeeritud kihi \u2013 see t\u00e4hendab, et elektrood takistaks alati elektrivoolu. Selle probleemi lahendamiseks ,,uimastasid\u201d uurijad \u00fche geeliplaadi pol\u00fcmeeriga, mis ennetab stabiilse oks\u00fcdeerunud kihi loomist. Sel viisil juhib \u00fcks elektrood alati elektrit, andes seadmele elektrooniliseks m\u00e4luks vajalikud 1-d ja 0-d.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: ,,Towards All-Soft Matter Circuits: Prototypes of Quasi-Liquid Devices with Memristor Characteristics<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Uurijad P\u00f5hja-Carolina Riiklikust \u00dclikoolist l\u00f5id tarretise sarnase koostisega m\u00e4luseadme, mis on v\u00f5imeline t\u00f6\u00f6tama m\u00e4rjas keskkonnas. Seega sobib seade ideaalselt meditsiinis implantaatides kasutamiseks. Uuendus v\u00f5ib avada ukse uuele p\u00f5lvkonnale bioloogiliselt \u00fchilduvatele elektroonilistele seadmetele. Seadme protot\u00fc\u00fcpe pole veel suudetud optimeerida m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse m\u00e4luhulga talletamiseks, kuid nad t\u00f6\u00f6tavad h\u00e4sti tavap\u00e4raselt ,,vaenulikuks\u201d peetavates keskkondades. Seadmeid valmistatakse galliumi ja indiumi vedelatest […]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":19598,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-19597","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-materjal","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/19597","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=19597"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/19597\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/19598"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=19597"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=19597"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=19597"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}