{"id":19601,"date":"2011-08-10T22:16:40","date_gmt":"2011-08-10T19:16:40","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=19601"},"modified":"2011-08-12T22:35:03","modified_gmt":"2011-08-12T19:35:03","slug":"andmed-nasa-kosmoselaevalt-marsil-leidub-voolavat-vett","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=19601","title":{"rendered":"Andmed NASA kosmoselaevalt: Marsil leidub voolavat vett"},"content":{"rendered":"

Vaatlused NASA Marsi Vaatluse Kosmoselaevalt pakuvad v\u00e4lja, et Marsi kuumimate kuude ajal v\u00f5ib seal leiduda voolavat vett.<\/strong><\/p>\n

,,NASA Marsi Avastamise Kava viib meid l\u00e4hemale, otsustamaks, kas Punane Planeet v\u00f5ib olla mingil moel eluk\u00f5lblik,\u201d s\u00f5nas NASA administrator Charles Bolden<\/strong>, ,,ja see kinnitab Marsi staatust tulevase t\u00e4htsa inimavastuse sihtm\u00e4rgina,\u201d kirjutab Nasa.gov<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Sooja hooaja voolukohad Newtoni Kraatris. Pilt: NASA\/JPL-Caltech\/Arizona \u00dclikool<\/p><\/div>\n

Tumedad s\u00f5rmelaadsed jooned ilmuvad ja ulatuvad m\u00f5nest Marsi n\u00f5lvast alla hiliskevadest suveni, h\u00e4\u00e4buvad talvel ning naasevad j\u00e4rgmisel kevadel. Korduvate vaatluste k\u00e4igus on j\u00e4lgitud hooajalisi muutusi nendes taasilmnevates kujundites mitmetel j\u00e4rskudel kallakutel Marsi l\u00f5unapoolkera keskmistel laiuskraadidel.<\/p>\n

,,Parim selgitus neile vaatlustele on soolase vee voolamine,\u201d v\u00e4itis Alfred McEwen<\/strong> Arizona \u00dclikoolist. M\u00f5ned aspektid j\u00e4\u00e4vad teadlastele nende vaatlusandmete puhul siiani m\u00f5istatuslikuks, kuid vedela merevee voolamise idee sobib moodustise omadustega paremini kui alternatiivsed h\u00fcpoteesid. Soolasus alandab vee j\u00e4\u00e4tumistemperatuuri. Aktiivse vooluga piirkonnad soojenevad piisavalt isegi madalas pinnaaluses vedela voolava vee hoidmiseks, mis oleks umbes sama soolane kui Maa ookeanides. Puhas vesi aga j\u00e4\u00e4tuks vaadeldud temperatuuridel.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Sooja hooaja voolukohad Newtoni Kraatris. Pilt: NASA\/JPL-Caltech\/Arizona \u00dclikool<\/p><\/div>\n

,,Need tumedad jooned erinevad teist t\u00fc\u00fcpi Marsi n\u00f5lvade pinnavormidest,\u201d s\u00f5nas NASA teadlane Richard Zurek<\/strong>. ,,Korduvad vaatlused n\u00e4itavad, et need jooned ulatuvad soojal hooajal aegam\u00f6\u00f6da j\u00e4rjest enam allam\u00e4ge.\u201d<\/p>\n

Kuvandatud pinnamoodustised on vaid 0,5\u20135 meetri laiused ning kuni mitmesaja meetri pikkused. See laius on m\u00e4rksa kitsam varem registreeritud uhteorgudest Marsi kallakutel. Sellegipoolest on m\u00f5nel neist piirkondadest v\u00f5imalik n\u00e4ha enam kui 1000 \u00fcksiku veevoolukoha. Lisaks, kui uhteorge leidub k\u00fclluslikult k\u00fclmadel, poolustele suunatud n\u00f5lvadel, asuvad need tumadad vooluveed soojadel, ekvaatoripoolsetel kallakutel.<\/p>\n

Pildid n\u00e4itavad, kuidas voolu m\u00e4rkiv joon muutub hiliskevadest varas\u00fcgiseni kivistel ekvaatoripoolsetel n\u00f5lvadel pikemaks ja tumedamaks. Hooajalisus, laiuskraadide l\u00f5ikes jaotumine ja muutus heleduses viitavad lenduva aine olemasolule, kuid selle esinemist pole otseselt avastatud. Keskkond on liiga soe s\u00fcsinikdioksiidi k\u00fclmumiseks ja m\u00f5nedes piirkondades liiga k\u00fclm puhta vee leidumiseks. Eelnev v\u00f5ib viidata soolasele veele, millel on madalam j\u00e4\u00e4tumistemperatuur. Suurel osal Marsi pinnast leiduvad soolavarud on m\u00e4rk merevee k\u00fcllusest Marsi minevikus. Hiljutised vaatlused aga n\u00e4itavad, et soolane vesi v\u00f5ib endiselt moodustuda ka t\u00e4nap\u00e4eval \u2013 piiratud aja jooksul v\u00e4hestes paikades pinna l\u00e4hedal.<\/p>\n

\"\"<\/a>

J\u00e4\u00e4, soola ja soojal hooajal toimuva voolu joonis Marsil. Pilt: NASA\/JPL-Caltech\/ASU\/UA\/LANL\/MSSS<\/p><\/div>\n

Kui uurijad kontrollisid voolu kujundatud n\u00f5lvi Marsi Kompaktse Vaatluse Pilditehnika Spektomeetriga (Compact Reconnaissance Imaging Spectrometer for Mars<\/em>), ei ilmnenud mingit m\u00e4rki veest. \u00a0Voolu poolt uuristatud jooned v\u00f5ivad pinnal kiiresti kuivada v\u00f5i olla m\u00e4rgid madala pinnaaluse voolust. ,,Voolukohad ei ole tumedad selle p\u00e4rast, et nad oleksid m\u00e4rjad,\u201d v\u00e4itis McEwen. ,,Nad on tumedad mingil muul p\u00f5hjusel.\u201d<\/p>\n

Soolase vee tekitatud vool v\u00f5ib pinnavorme \u00fcmber paigutada v\u00f5i muuta pinna karedust viisil, mis muudab selle v\u00e4ljan\u00e4gemise tumedamaks. Kuidas aga moodustised muutuvad temperatuuri alanedes taas heledamaks, on keerulisem selgitada.<\/p>\n

,,Hetkel on see m\u00f5istatuslik, kuid minu arvates lahendatav m\u00fcsteerium, mille selgitamiseks on tarvis teha edasisi vaatlusi ning laboratoorseid eksperimente,\u201d s\u00f5nas McEwen.<\/p>\n

Need tulemused viivad seni l\u00e4himale vedela vee avastamisele Marsi pinnal. J\u00e4\u00e4tunud vett on aga m\u00e4rgatud pinna l\u00e4hedal mitmetes piirkondades keskmistest kuni k\u00f5rgete laiuskraadideni. V\u00e4rskena paistvad uhtorud viitavad n\u00f5lvade liikumisele geoloogiliselt hiljutisel ajal \u2013 \u00a0v\u00f5ib-olla vee abiga. Arvatavalt tulid ka Phoenix Mars Lander kulguri avastusretkedel ilmsiks soolase vee tilgad. Kui korduvate tumedate voolude edasine uurimust\u00f6\u00f6 toetab t\u00f5endeid soolase vee olemasolust, v\u00f5ivad need olla esimesed teadaolevad Marsi piirkonnad, kus leidub vedelat vett.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Vaata lisaks:<\/p>\n

http:\/\/www.nasa.gov\/mro<\/a><\/p>\n

http:\/\/marsprogram.jpl.nasa.gov\/mro\/<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Vaatlused NASA Marsi Vaatluse Kosmoselaevalt pakuvad v\u00e4lja, et Marsi kuumimate kuude ajal v\u00f5ib seal leiduda voolavat vett. ,,NASA Marsi Avastamise Kava viib meid l\u00e4hemale, otsustamaks, kas Punane Planeet v\u00f5ib olla mingil moel eluk\u00f5lblik,\u201d s\u00f5nas NASA administrator Charles Bolden, ,,ja see kinnitab Marsi staatust tulevase t\u00e4htsa inimavastuse sihtm\u00e4rgina,\u201d kirjutab Nasa.gov. Tumedad s\u00f5rmelaadsed jooned ilmuvad ja ulatuvad […]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":19602,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[48],"class_list":{"0":"post-19601","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-maavalise-elu-otsingud","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/19601","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=19601"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/19601\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/19602"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=19601"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=19601"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=19601"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}