{"id":19607,"date":"2011-08-10T00:13:03","date_gmt":"2011-08-09T21:13:03","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=19607"},"modified":"2011-08-10T00:13:03","modified_gmt":"2011-08-09T21:13:03","slug":"aasta-parimad-astronoomiafotod","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=19607","title":{"rendered":"Aasta parimad astronoomiafotod"},"content":{"rendered":"<p><strong>J\u00e4rgmisel kuul kuulutatakse v\u00e4lja 2011. Aasta Astronoomia Fotograaf. J\u00e4rgnevalt toome \u00e4ra 6 sellele tiitlile esitatud fotot.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_19610\" style=\"width: 510px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/00501d23e40.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-19610\" class=\"size-full wp-image-19610\" title=\"00501d23e40\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/00501d23e40.jpg\" alt=\"\" width=\"500\" height=\"375\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/00501d23e40.jpg 500w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/00501d23e40-300x225.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/00501d23e40-250x187.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 500px) 100vw, 500px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-19610\" class=\"wp-caption-text\">1. T\u00e4htede j\u00e4ljed pildistati t\u00e4nu sellele, et kaamera suunati taevasse. Maa p\u00f6\u00f6rlemisel tekitavad t\u00e4hed kaarjaid j\u00e4lgi. See pilt j\u00e4\u00e4dvustati Yosemite&#39;i Rahvuspargis Kalifornias. Pikk s\u00e4riaeg tekitab illusiooni p\u00e4evavalgusest, kuid tegelikult tekitab vikerkaart kuuvalgus. Pilt pandi kokku 500 mitme tunni jooksul tehtud fotost. Pilt: Jeffrey Sullivan<\/p><\/div>\n<div id=\"attachment_19611\" style=\"width: 510px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/2.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-19611\" class=\"size-full wp-image-19611\" title=\"2\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/2.jpg\" alt=\"\" width=\"500\" height=\"375\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/2.jpg 500w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/2-300x225.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/2-250x187.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 500px) 100vw, 500px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-19611\" class=\"wp-caption-text\">2. Selle heleda joone \u00fcle \u00f6\u00f6taeva p\u00f5hjustas Maale naasnud Jaapani Hayabusa kosmoselaev 2010. aasta juunis. Kosmoselaev naases seitse aastat kestnud missioonilt, mille k\u00e4igus see k\u00fclastas Itokawa asteroidi. Hayabusa j\u00f5udis asteroidi pinnale 2005. aastal ning t\u00f5i Maale kaasa pinnasen\u00e4idiseid. Kosmoselaev maandus edukalt Austraalia k\u00f5rbes. Ka teised kosmoselaevad on asteroide k\u00fclastanud, kuid see oli esimene, mille k\u00e4igus ka proove v\u00f5eti. Pilt: Kouji Ohnishi<\/p><\/div>\n<div id=\"attachment_19612\" style=\"width: 510px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/3.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-19612\" class=\"size-full wp-image-19612\" title=\"3\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/3.jpg\" alt=\"\" width=\"500\" height=\"375\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/3.jpg 500w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/3-300x225.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/3-250x187.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 500px) 100vw, 500px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-19612\" class=\"wp-caption-text\">3. Pildi paremas \u00e4\u00e4res asuv Orioni udukogu on Maale l\u00e4him suur t\u00e4hetekke ala, ning see on ka palja silmaga n\u00e4htav. Pildi vasakus osas v\u00f5ib n\u00e4ha ka Orioni v\u00f6\u00f6 heledaid t\u00e4hti. Lisaks v\u00f5ib keskelt veidi vasakul n\u00e4ha ka v\u00e4ikest hajusate piirjoontega Hobusepea udukogu. Udukogu on t\u00e4htedevaheline tolmu ja udukogum. Mitmed udukogud moodustuvad, kui t\u00e4htedevaheline aine oma raskuse all kokku vajub. Materjali kokkut\u00f5mbumisel tekivad massiivsed t\u00e4hed. Nende t\u00e4htede poolt kiiratav ultraviolettkiirgus ioniseerib neid \u00fcmbritseva gaasi, muutes need Maal asuvatele teleskoopidele n\u00e4htavaks. Pilt: Fabian Neyer<\/p><\/div>\n<div id=\"attachment_19613\" style=\"width: 385px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/4.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-19613\" class=\"size-full wp-image-19613\" title=\"4\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/4.jpg\" alt=\"\" width=\"375\" height=\"500\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/4.jpg 375w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/4-225x300.jpg 225w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/4-250x333.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 375px) 100vw, 375px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-19613\" class=\"wp-caption-text\">4. Virmalised ehk aurora borealis on looduslikud valgusm\u00e4ngud, mida p\u00f5hjustavad p\u00e4ikesetuules olevad laetud elektronid, kui need satuvad Maa atmosf\u00e4\u00e4ri. P\u00e4ikesetuul liigub t\u00e4hest eemale kiirusega umbes 450 kilomeetrit sekundis. Maani j\u00f5udes, s.t umbes 40 tundi hiljem, joonduvad need Maa tuumast tuleneva Maa magnetv\u00e4lja j\u00f5ujoonte j\u00e4rgi ning liiguvad l\u00e4bi magnetosf\u00e4\u00e4ri - magnetv\u00e4ljade ja k\u00f5rgelt laetud elektronidega tilgakujulise ala. P\u00e4ikesetuules olevad elektronid asuvad seej\u00e4rel Maa atmosf\u00e4\u00e4ri \u00fclaosas leiduvate hapniku ja l\u00e4mmastiku aatomitegavastastikm\u00f5jju, tekitades imelisi valgusm\u00e4nge. L\u00f5unapoolkeral tuntakse analoogset n\u00e4htust aurora australise nime all. Pilt: Christian Salomonsen<\/p><\/div>\n<div id=\"attachment_19614\" style=\"width: 510px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/5.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-19614\" class=\"size-full wp-image-19614\" title=\"5\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/5.jpg\" alt=\"\" width=\"500\" height=\"375\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/5.jpg 500w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/5-300x225.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/5-250x187.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 500px) 100vw, 500px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-19614\" class=\"wp-caption-text\">5. Sellel pildil on n\u00e4ha Cook&#39;i saarte hulka kuuluval Mangaia saarel asuva Oneroa k\u00fcla kohal kulgevat Linnutee galaktika(Milky Way galaxy) osa. Tegu on spiraalgalaktikaga, ning meie P\u00e4ikeses\u00fcsteem asub selle spiraalses j\u00e4semes, mida nimetatakse Orion-Cygnuse j\u00e4semeks. Linnutee galaktikasse kuulub ligikaudu 200 kuni 400 miljardit t\u00e4hte ning arvatakse, et ka umbes 50 miljardit planeeti. Meie P\u00e4ikesel kulub 255 kuni 250 miljonit aastat, et galaktika keskmele t\u00e4isring peale teha. Selle nimi p\u00e4rineb Kreeka m\u00fctoloogiast. Legendi j\u00e4rgi on galaktika Zeusi naise Hera poolt oma poja Heraklese jaokstoodetav piim. Pilt: Tung Tezel<\/p><\/div>\n<div id=\"attachment_19615\" style=\"width: 510px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/6.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-19615\" class=\"size-full wp-image-19615\" title=\"6\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/6.jpg\" alt=\"\" width=\"500\" height=\"375\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/6.jpg 500w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/6-300x225.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/6-250x187.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 500px) 100vw, 500px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-19615\" class=\"wp-caption-text\">6. Perseiidide meteoore on j\u00e4lgitud juba \u00fcle 2000 aasta; neid p\u00f5hjustab Swift-Tuttle&#39;i nimeline komeet. Et selle orbiit toob komeedi Maale \u00fcsna l\u00e4hedale, siis kirjeldas astronoom Gerrit Verschuur seda komeeti kui ,,inimkonnale k\u00f5ige ohtlikumat objekti.&quot; T\u00e4hesajud toimuvad igal aastal alates juuli keskpaigast ning on paremini t\u00e4heldatavad just p\u00f5hjapoolkeral. Eelmisel aastal t\u00e4hesadu oma k\u00f5rghetkel \u00fcle 100 meteoori tunnis. Esiplaanil on P\u00fcha Michael&#39;i torn, mis asub \u00dchendkuningriigis Glastonbury Toril - paigas, mis on tuntud kuningas Arturi legendidest. Pilt: Mike-DT6<\/p><\/div>\n<p><a href=\"http:\/\/www.newscientist.com\/gallery\/the-years-best-astronomy-photos\/1\">Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>J\u00e4rgmisel kuul kuulutatakse v\u00e4lja 2011. Aasta Astronoomia Fotograaf. J\u00e4rgnevalt toome \u00e4ra 6 sellele tiitlile esitatud fotot. Allikas<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":19612,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[40],"tags":[],"class_list":{"0":"post-19607","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-paev-pildis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/19607","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=19607"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/19607\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/19612"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=19607"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=19607"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=19607"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}