{"id":19665,"date":"2011-08-11T21:05:24","date_gmt":"2011-08-11T18:05:24","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=19665"},"modified":"2011-08-19T19:13:25","modified_gmt":"2011-08-19T16:13:25","slug":"jaht-gravitatsioonilainetele","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=19665","title":{"rendered":"Jaht gravitatsioonilainetele"},"content":{"rendered":"

P\u00f5rkuvad neutront\u00e4hed ja mustad augud, supernoovad, p\u00f6\u00f6rlevad neutront\u00e4hed ja teised vapustavad kosmilised s\u00fcndmused…Einstein ennustas, et neil k\u00f5igil on midagi \u00fchist – aeg-ruumi moodustava aine v\u00f5nked. Sel suvel \u00fchendasid Euroopa teadlased j\u00f5ud, et t\u00f5estada Einsteini \u00f5igsust ning leida t\u00f5endeid gravitatsioonilainete olemasolu kohta.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Kahedimensionaalne esitus \u00fcksteise \u00fcmber tiirlevate neutront\u00e4htede poolt tekitatud gravitatsioonilainetest. Pilt: NASA<\/p><\/div>\n

Euroopa kaks maapealset gravitatsioonilainete detektorit GEO600 (Saksamaa\/UK koost\u00f6\u00f6projekt) ja Virgo (Itaalia\/Prantsusmaa\/Hollandi\/Poola\/Ungari koost\u00f6\u00f6projekt) viivad \u00fchisprojekti raames l\u00e4bi vaatlusprogrammi, mis kestab kogu suve ning l\u00f5ppeb 2011. aasta septembris. Detektorid koosnevad horisontaalselt L-kujuliselt asetatud kahest osast. L\u00e4bi nende osade suunatakse laserkiired. M\u00f5lema osa l\u00f5pus asuvad vaakumisse paigutatud peeglid, mis suunavad laserkiired tagasi kesksesse fotodetektorisse. Detektorid m\u00f5\u00f5davad v\u00e4ikesi(v\u00e4iksemad kui prootoni diameeter) pikkusmuutusi detektori \u00f5lgades(mille pikkused on sajad v\u00f5i tuhanded meetrid), mida p\u00f5hjustavad m\u00f6\u00f6duvad gravitatsioonilained. Detektori osade perioodilised venimised ja kahanemised salvestatakse seej\u00e4rel interferentsimustritena, vahendab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

Sarnaselt sellele, kuidas inimk\u00f5rv on suuteline eristama heli suunda selle allikast eemal asudes, annavad erinevatesse paikadesse asetatud interferomeetrid suurema t\u00f5en\u00e4osuse gravitatsioonilaine signaali leidmiseks. Asetades vastuv\u00f5tjad \u00fcksteisest eemale, kaob \u00e4ra ka v\u00f5imalus, et detekteeritakse m\u00f5nda sarnast maapealset signaali, sest on ebat\u00f5en\u00e4oline, et sel on t\u00e4pselt kahes eri paigas t\u00e4pselt samad omadused – t\u00f5eline signaal oleks aga t\u00e4pselt selline.<\/p>\n

,,Kui v\u00f5rrelda omavahel GEO600 ning Virgot, siis on n\u00e4ha, et m\u00f5lemal detektoril on k\u00f5rgete sageduste juures sarnane tundlikkus,” s\u00f5nas Dr Hartmut Grote, Max Plancki Gravitatsioonif\u00fc\u00fcsika Instituudi(Albert Einsteini Instituut(AEI) ja Leibnizi \u00dclikooli teadlane. ,,Seet\u00f5ttu on meil v\u00e4ga huvitav koos otsida seda v\u00f5imalikku gravitatsioonilainete vahemikku, mida seostatakse supernoovade v\u00f5i gammakiirguse pursetega, mida tavap\u00e4raste teleskoopidega n\u00e4ha on v\u00f5imalik.”<\/p>\n

K\u00f5igist n\u00e4htustest k\u00f5ige tugevamaks gravitatsioonilainete allikaks peetakse gammakiirguse purskeid. Universumi k\u00f5ige heledama l\u00fchiajalise n\u00e4htusena v\u00f5ib see \u00fclimassiivse t\u00e4he tuuma kokkuvajumine neutront\u00e4heks v\u00f5i mustaks auguks olla antud uuringu jaoks parimaks stardipakuks. Alates n\u00fc\u00fcdsest s\u00f5ltuvad sagedused massist ning v\u00f5ivad ulatuda kuni kHz vahemikku. Siiski ei tasuks sellest k\u00f5igest liialt erutuda, sest gravitatsioonilainetete signaal on oma loomuselt v\u00e4ga n\u00f5rk ning selle tabamise t\u00f5en\u00e4osus on v\u00e4ike. T\u00e4nu Virgo suurele tundlikkusele madalatel sagedustel (alla 100 Hz) on see parimaks kandidaadiks selleks, et tabada eraldatud pulsaritelt l\u00e4htuvaid signaale. Need signaalid peaksid j\u00e4\u00e4ma umbes 22 hertsise sageduse juurde.<\/p>\n

J\u00e4\u00e4me siis tulemusi ootama…<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

P\u00f5rkuvad neutront\u00e4hed ja mustad augud, supernoovad, p\u00f6\u00f6rlevad neutront\u00e4hed ja teised vapustavad kosmilised s\u00fcndmused…Einstein ennustas, et neil k\u00f5igil on midagi \u00fchist – aeg-ruumi moodustava aine v\u00f5nked. Sel suvel \u00fchendasid Euroopa teadlased j\u00f5ud, et t\u00f5estada Einsteini \u00f5igsust ning leida t\u00f5endeid gravitatsioonilainete olemasolu kohta. Euroopa kaks maapealset gravitatsioonilainete detektorit GEO600 (Saksamaa\/UK koost\u00f6\u00f6projekt) ja Virgo (Itaalia\/Prantsusmaa\/Hollandi\/Poola\/Ungari koost\u00f6\u00f6projekt) viivad \u00fchisprojekti […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":19668,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-19665","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/19665","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=19665"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/19665\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/19668"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=19665"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=19665"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=19665"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}