{"id":19742,"date":"2011-08-18T14:58:57","date_gmt":"2011-08-18T11:58:57","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=19742"},"modified":"2011-08-20T12:01:52","modified_gmt":"2011-08-20T09:01:52","slug":"fuusikuid-inspireeris-mahaloksunud-piim","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=19742","title":{"rendered":"F\u00fc\u00fcsikuid inspireeris mahaloksunud piim"},"content":{"rendered":"

Kaks Lehigh\u2019 \u00dclikooli f\u00fc\u00fcsikut arendasid v\u00e4lja pilditehnika, mis v\u00f5imaldab otseselt vaadelda valgust kiirgavaid eksitone hajumas uues aines, mida uuritakse tema erakordsete elektriliste omaduste t\u00f5ttu. Rubreeniks (rubrene<\/em>, ingl. k.) nimetatud aine kuulub monokristalliliste orgaaniliste pooljuhtide uude p\u00f5lvkonda.<\/strong><\/p>\n

Valguse m\u00f5jul tekkinud eksitonidel on keskne roll p\u00e4ikeseenergia salvestamisel plastist p\u00e4ikesepatareides. Kaks f\u00fc\u00fcsikut, Ivan Biaggio<\/strong> ja Pavel Irkhin <\/strong>kasutasid esmakordselt edasiarendatud pilditehnikat energiat kandvate eksitonide pikamaadifusiooni uurimiseks orgaanilises kristallis, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Kristalli tahud ja asukohad eksitroni difusiooni katses. A: Mikromeetripaksused kristallid bc tahul erineva orientatsiooniga. Fotoluminestsentsmuster n\u00e4itab eksitoni difusiooni m\u00f5ju \u00f5hukeses kristallis ja selle all. B: puhas bc tahk. C: Kristalli tahk, kus b telg pole paralleelne pinnaga, luues as\u00fcmmeetrilise fotoluminestsentsmustri. Pilt: Ivan Biaggio, Lehigh \u00dclikool<\/p><\/div>\n

Biaggio s\u00f5nul on v\u00f5imalik eksitonide mehhanismi m\u00f5ista nii, et kallata p\u00f5randale piima. Piim levib kokkupuutekohast igas suunas laiali. Kui kaugele see levib, s\u00f5ltub pinna t\u00fc\u00fcbist, millele piim kallatakse. N\u00fc\u00fcd kujutlege, et piim asendatakse osakeste sarnaste energiakimpudega ning p\u00f5rand korrastatud struktuuriga orgaaniliste molekulidega.<\/p>\n

Biaggio meeskond kasutas fokuseeritud laserkiirt eksitonide loomiseks orgaanilistest molekulidest valmistatud kristallis. Nad j\u00e4lgisid eksitonide liikumist vahemaadel, mis on v\u00e4iksemad inimese juuksekarva l\u00e4bim\u00f5\u00f5dust, v\u00f5ttes otse pilte nende poolt kiiratavast valgusest. Erinevalt mahakallatud piimast levisid eksitonid ainult kindlale molekulide j\u00e4rjestusele vastavas suunas.<\/p>\n

Lootus solaarse kitsaskoha \u00fcletamiseks<\/strong><\/p>\n

Eksitonide hajumise m\u00f5istmine on \u00fclioluline plastist p\u00e4ikesepatareide tehnoloogias, milles valguse neeldumise t\u00f5ttu tekivad eksitonid \u00fcldkasutatavates r\u00e4nis\u00fcsteemides tekkiva otsese elektrivoolu asemel.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Ivan Biaggio ja Pavel Irkhin arendasid v\u00e4lja pilditehnika, mis v\u00f5ib aidata \u00fcletada kitsaskohta p\u00e4ikeseenergia efektiivses kasutamises<\/p><\/div>\n

Olles tekitatud plastist p\u00e4ikesepatareides, difundeeruvad eksitonid spetsiifiliselt kujundatud piirpindadeni, kus nad vabastavad elektronid v\u00e4lisesse vooluringi, luues elektrivooluna tuntud elektronide voo. See difusiooniprotsess on \u00fcks tehnilistest v\u00e4ljakutsetest, mis piirab plastist p\u00e4ikesepatareide efektiivsust.<\/p>\n

,,See on esimene kord, mil eksitone vaadeldi otseselt molekulaarses aines toatemperatuuril,\u201d v\u00e4itis Biaggio. ,,Me usume, et tehnikat, mida me demonstreerisime, kasutavad \u00e4ra teisedki uurijad, saamaks paremini aru eksitonide difusioonist ning kitsaskohast, mida see loob plastist p\u00e4ikesepatareide arendust\u00f6\u00f6s.\u201d<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: ,,Direct Imaging of Anisotropic Exciton Diffusion and Triplet Diffusion Length in Rubrene Single Crystals<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kaks Lehigh\u2019 \u00dclikooli f\u00fc\u00fcsikut arendasid v\u00e4lja pilditehnika, mis v\u00f5imaldab otseselt vaadelda valgust kiirgavaid eksitone hajumas uues aines, mida uuritakse tema erakordsete elektriliste omaduste t\u00f5ttu. Rubreeniks (rubrene, ingl. k.) nimetatud aine kuulub monokristalliliste orgaaniliste pooljuhtide uude p\u00f5lvkonda. Valguse m\u00f5jul tekkinud eksitonidel on keskne roll p\u00e4ikeseenergia salvestamisel plastist p\u00e4ikesepatareides. Kaks f\u00fc\u00fcsikut, Ivan Biaggio ja Pavel Irkhin kasutasid […]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":19743,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[53],"class_list":{"0":"post-19742","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-tulevikuenergia","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/19742","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=19742"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/19742\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/19743"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=19742"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=19742"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=19742"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}