{"id":19746,"date":"2011-08-18T14:55:45","date_gmt":"2011-08-18T11:55:45","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=19746"},"modified":"2011-08-18T14:55:45","modified_gmt":"2011-08-18T11:55:45","slug":"vooras-maailm-on-mustem-kui-susi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=19746","title":{"rendered":"V\u00f5\u00f5ras maailm on mustem kui s\u00fcsi"},"content":{"rendered":"<p><strong>Astronoomid avastasid tumedaima teadaoleva eksoplaneedi \u2013 kauge, Jupiteri-suuruse gaasihiiu nimega TrES-2b. M\u00f5\u00f5tmised n\u00e4itavad, et TrES-2b peegeldab tagasi v\u00e4hem kui \u00fche protsendi sellele langevast p\u00e4ikesevalgusest, mis muudab selle mustemaks kui s\u00f6e v\u00f5i \u00fchegi planeedi v\u00f5i kuu meie p\u00e4ikeses\u00fcsteemis.<\/strong><\/p>\n<p>,,TrES-2b on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt v\u00e4hem peegeldav kui must akr\u00fc\u00fclv\u00e4rv, nii et see on t\u00f5epoolest v\u00f5\u00f5ras maailm,\u201d s\u00f5nas astronoom <strong>David Kipping<\/strong>, k\u00e4esoleva uurimust\u00f6\u00f6 juht portaali <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-08-alien-world-blacker-coal.html\">Physorg.com<\/a> vahendusel.<\/p>\n<p>Meie p\u00e4ikeses\u00fcsteemis on Jupiter m\u00e4hitud eredatesse ammoniaagipilvedesse, mis peegeldavad tagasi enam kui kolmandiku selleni j\u00f5udvast p\u00e4ikesevalgusest. Kontrastina puuduvad TrES-2b-l peegeldavad pilved oma k\u00f5rge temperatuuri t\u00f5ttu.<\/p>\n<div id=\"attachment_19747\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/alienworldis.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-19747\" class=\"size-medium wp-image-19747\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/alienworldis-300x300.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/alienworldis-300x300.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/alienworldis-150x150.jpg 150w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/alienworldis-250x250.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/alienworldis.jpg 400w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-19747\" class=\"wp-caption-text\">Sellel pildil kunstniku n\u00e4gemuses esitatud kauge eksoplaneet TrES-2b on tumedam ka k\u00f5ige mustemast s\u00f6est. See Jupiteri-suurune maailm peegeldab v\u00e4hem kui \u00fche protsendi sellele langevast valgusest, muutes selle mustemaks \u00fchestki planeedist v\u00f5i kuust meie p\u00e4ikeses\u00fcsteemis. Astronoomid pole kindlad, mis aurud planeedi \u00fclikuumas atmosf\u00e4\u00e4rid katavad selle nii t\u00f5husalt. Pilt: David A. Aguilar (CfA)<\/p><\/div>\n<p>TrES-2b tiirleb ainult viie miljoni kilomeetri kaugusel oma t\u00e4hest. T\u00e4he intensiivne valgus soojendab temperatuuri planeedil rohkem kui 1000\u00b0C-ni, mis v\u00e4listab ammoniaagipilvede tekke. Selle asemel sisaldab planeedi eksootiline atmosf\u00e4\u00e4r valgust neelavaid kemikaale \u2013 aurustunud naatriumi ja kaaliumi v\u00f5i gaasilist titaanoksiidi. Siiski ei selgita \u00fchegi nende kemikaalide olemasolu TrES-2b \u00fclimat tumedust.<\/p>\n<p>,,Pole selge, mis muudab selle planeedi nii ebatavaliselt tumedaks,\u201d s\u00f5nas <strong>David Spiegel<\/strong>, uurimuse kaasautor. ,,Siiski pole TrES-2b t\u00e4ielikult pigimust. See on nii kuum, et kiirgab \u00f5rna punast kuma, sarnaselt h\u00f5\u00f5guvale s\u00f6ele v\u00f5i elektripliidi spiraalile.\u201d<\/p>\n<p>Kipping ja Spiegel m\u00e4\u00e4rasid TrES-2b peegelduvuse, kasutades NASA Kepleri kosmoselaevalt saadud andmeid. Kepler m\u00f5\u00f5dab kaugete t\u00e4htede heledust \u00fclima t\u00e4psusega. Kui meeskond j\u00e4lgis \u00fcmber oma t\u00e4he tiirleva TrES-2b heledust, m\u00e4rkasid nad \u00f5rna tumenemist ja helenemist planeedi muutuva faasi t\u00f5ttu.<\/p>\n<p>Usutakse, et TrES-2b on loodetega seotud nagu Maa Kuuga, nii et \u00fcks planeedi k\u00fclg on alati oma t\u00e4he poole. Nagu ka meie Kuu, muudab planet oma planeedi \u00fcmber tiireldes faase. See p\u00f5hjustab planeedi keskmise heleduse vaevum\u00e4rgatava varieerumise.<\/p>\n<p>,,\u00dchendades Kepleri muljetavaldava t\u00e4psuse \u00fcle 50 orbiidi vaatlusandmetega, avastasime seni teadaolevalt v\u00e4ikseima muutuse heleduses eksoplaneedil: vaid kuus osa miljonist,\u201d v\u00e4itis Kipping. ,,Teisis\u00f5nu oli Kepler v\u00f5imeline m\u00f5\u00f5tma otse planeedilt endalt tulevat n\u00e4htavat valgust.\u201d<\/p>\n<p>\u00dcliv\u00e4ikesed k\u00f5ikumised TrES-2b heleduses t\u00f5estasid, et planeet on uskumatult tume. TrES-2b tiirleb \u00fcmber t\u00e4he GSC 03549-02811, mis asub Maast umbes 750 valgusaasta kaugusel.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-08-alien-world-blacker-coal.html\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel: ,,<a href=\"http:\/\/www.astro.princeton.edu\/~dsp\/PrincetonSite\/Home_files\/darkest_world.pdf\">Detection of Visible Light from the Darkest World<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Astronoomid avastasid tumedaima teadaoleva eksoplaneedi \u2013 kauge, Jupiteri-suuruse gaasihiiu nimega TrES-2b. M\u00f5\u00f5tmised n\u00e4itavad, et TrES-2b peegeldab tagasi v\u00e4hem kui \u00fche protsendi sellele langevast p\u00e4ikesevalgusest, mis muudab selle mustemaks kui s\u00f6e v\u00f5i \u00fchegi planeedi v\u00f5i kuu meie p\u00e4ikeses\u00fcsteemis. ,,TrES-2b on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt v\u00e4hem peegeldav kui must akr\u00fc\u00fclv\u00e4rv, nii et see on t\u00f5epoolest v\u00f5\u00f5ras maailm,\u201d s\u00f5nas astronoom David [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":19748,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[113],"class_list":{"0":"post-19746","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-kauged-planeedid","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/19746","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=19746"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/19746\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/19748"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=19746"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=19746"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=19746"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}