{"id":19767,"date":"2011-08-15T18:43:16","date_gmt":"2011-08-15T15:43:16","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=19767"},"modified":"2011-08-17T14:19:38","modified_gmt":"2011-08-17T11:19:38","slug":"teadlased-toestasid-maad-umbritseva-antiprootonite-voo-olemasolu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=19767","title":{"rendered":"Teadlased t\u00f5estasid Maad \u00fcmbritseva antiprootonite v\u00f6\u00f6 olemasolu"},"content":{"rendered":"<p><strong>Itaalia teadlased on PAMELA satelliidi andmete p\u00f5hjal t\u00f5estanud, et atmos\u00e4\u00e4ri \u00fclakihtides \u00fcmbritseb Maad kosmilisest kiirgusest p\u00f5hjustatud antiprootonite v\u00f6\u00f6. Rooma \u00dclikooli teadlaste Piergiorgio Picozza, Tor Vergata ja nende kolleegide t\u00f6\u00f6 avaldati ajakirjas arXiv.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_19768\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/474px-South_Atlantic_Anomaly.svg_.png\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-19768\" class=\"size-medium wp-image-19768 \" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/474px-South_Atlantic_Anomaly.svg_-300x184.png\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"184\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/474px-South_Atlantic_Anomaly.svg_-300x184.png 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/474px-South_Atlantic_Anomaly.svg_-250x154.png 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/474px-South_Atlantic_Anomaly.svg_.png 474w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-19768\" class=\"wp-caption-text\">Van Alleni v\u00f6\u00f6d ja L\u00f5una-Atlandi magnetanomaalia<\/p><\/div>\n<p>P\u00f5hiliselt prootonitest, elektronidest ja heeliumi tuumadest koosnev P\u00e4iksest ja muudest v\u00e4hemtuntud allikatest p\u00e4rinev kosmiline kiirgus p\u00f5hjustab Maa atmosf\u00e4\u00e4ri j\u00f5udes selle \u00fclakihi aatomitega p\u00f5rkudes ja l\u00f5hustudes kergemate osakeste voo. \u00dcheks tekkivaks osakeste r\u00fchmaks on antiprootonid. Antiprootonid neelduvad tavaliselt teistel atmosf\u00e4\u00e4ri osakestel. Neeldumisest \u00fcle j\u00e4\u00e4nud antiprootonid j\u00e4\u00e4vad atmosf\u00e4\u00e4ri alles, moodustades Maad \u00fcmbritseva v\u00f6\u00f6, mida nimetatakse Van Alleni radiatsiooniv\u00f6\u00f6ks. Varem vaid teoorias lahatud v\u00f6\u00f6 ja selle teke on n\u00fc\u00fcd katseliselt t\u00f5estatud.<\/p>\n<p>F\u00fc\u00fcsikute arvavates eksisteerib Maa magnetv\u00e4lja t\u00f5ttu kaks Van Alleni v\u00f6\u00f6d, sisemine ja v\u00e4limine. V\u00e4limine koosneb t\u00f5en\u00e4oliselt kergematest osakestest, n\u00e4iteks positronidest. Sisemine v\u00f6\u00f6 koosneb aga raskematest osakestest, muuhulgas antiprootonitest, mida Maa gravitatsiooniv\u00e4li kinni pidada suudab.<\/p>\n<p>Teooria \u00f5igsuse kontrollimiseks kasutati Venemaal valmistatud satelliidi PAMELA (Payload for Antimatter Matter Exploration and Light-nuclei Astrophysics) andmeid. Satelliit l\u00e4bib perioodiliselt Van Alleni v\u00f6\u00f6 tihedamat osa, mida nimetatakse P\u00f5hja-Atlandi Anomaaliaks (South Atlantic Anomaly) (loe <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/South_Atlantic_Anomaly\">siit<\/a>), m\u00f5\u00f5tes seejuures v\u00f6\u00f6ga seotud kiirgusi.<\/p>\n<p>Antiprootonite leidmine on haruldane juhus. M\u00f5\u00f5tmisvahemikus 2006. aasta juulist 2008. aasta detsembrini registreerisid PAMELA andurid 28 antiprootonit. 850 p\u00e4eva jooksul saadud andmete anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itab Maa atmsof\u00e4\u00e4ri kindlates kihtides kolm korda suuremat antiprootonite tihedust kui P\u00e4ikesest p\u00e4rinevas ioontuules. V\u00f6\u00f6le sarnast antiprootonite allikat Maa l\u00e4heduses ei leidu.<\/p>\n<p>Lisaks Van Alleni radiatsiooniv\u00f6\u00f6ndi teooria \u00f5igsuse t\u00f5estamisele v\u00f5imaldab avastus arendada antiprootonitega seotud tulevikutehnoloogiaid. Tulevikus v\u00f5ib rakette edasi viiv mehhanism olla seotud Van Alleni v\u00f6\u00f6ga.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-08-antiproton-belt-earth.html\">PhysOrg<\/a><\/p>\n<p>Lisalugemiseks: <a href=\"http:\/\/arxiv.org\/abs\/1107.4882\" target=\"_blank\">http:\/\/arxiv.org\/abs\/1107.4882<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Itaalia teadlased on PAMELA satelliidi andmete p\u00f5hjal t\u00f5estanud, et atmos\u00e4\u00e4ri \u00fclakihtides \u00fcmbritseb Maad kosmilisest kiirgusest p\u00f5hjustatud antiprootonite v\u00f6\u00f6. Rooma \u00dclikooli teadlaste Piergiorgio Picozza, Tor Vergata ja nende kolleegide t\u00f6\u00f6 avaldati ajakirjas arXiv. P\u00f5hiliselt prootonitest, elektronidest ja heeliumi tuumadest koosnev P\u00e4iksest ja muudest v\u00e4hemtuntud allikatest p\u00e4rinev kosmiline kiirgus p\u00f5hjustab Maa atmosf\u00e4\u00e4ri j\u00f5udes selle \u00fclakihi aatomitega p\u00f5rkudes [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":19768,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-19767","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/19767","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=19767"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/19767\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/19768"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=19767"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=19767"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=19767"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}