{"id":19775,"date":"2011-08-15T20:15:53","date_gmt":"2011-08-15T17:15:53","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=19775"},"modified":"2011-11-19T02:18:14","modified_gmt":"2011-11-18T23:18:14","slug":"grafeeni-kaksikkiht-samm-edasi-grafeenipohiste-elektroonikaseadmete-suunas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=19775","title":{"rendered":"Grafeeni kaksikkiht – samm edasi grafeenip\u00f5histe elektroonikaseadmete suunas"},"content":{"rendered":"

Nobeli preemia saanud teadlased professor Andre Geim ja professor Kostya Novoselov on teinud suuri edusamme grafeeni uurimises ning selle h\u00e4mmastavate elektrooniliste omaduste paljastamisel.<\/strong><\/p>\n

Teadusajakirjas Science<\/em> ilmunud artiklis kirjutavad teadlased oma uurimusest, mis on tehtud grafeeni l\u00e4hisugulase – grafeeni kaksikkihi – kohta. Teadlased Manchesteri, Nikmegeni ja Moskva \u00dclikoolidest uurisid detailselt grafeeni kaksikkihi elektronide vastasm\u00f5ju efekte selle omadusele, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Grafeen. Pilt: Wikimedia Commons.<\/p><\/div>\n

Selleks kasutati v\u00e4ga k\u00f5rgekvaliteedilisi grafeeni kaksikkihi seadmeid, mis valmistati materjalikilede vaakumis suspendeerimise teel. Nii eemaldati enamik mittetahetud elektronide hajumismehhanismid, suurendades seega elektron-elektroni vahelise vastastikm\u00f5ju efekti.<\/p>\n

Selle tagaj\u00e4rjel muutub tugevalt materjali madalenergia elektroonine spekter – see muutub v\u00e4ga anisotroopseks ehk suunast s\u00f5ltuvaks. See on esimene sedasorti efekt, kus elektronidevahelised interaktsioonid on grafeenis selgesti n\u00e4htavad.<\/p>\n

Selliste unikaalsete elektrooniliste omaduste p\u00f5hjus seisneb selles, et selle materjali kvaasiosakesed(elektronid ja augud, mis laengut kannavad) erinevad teiste materjalide vastavatest osakestest tugevasti. Need osakesed omavad sellist kiraalset s\u00fcmmeetriat(s\u00fcmmeetria elektronide ja aukude vahel), mis eksisteerib k\u00f5rge energiaga f\u00fc\u00fcsika osakeste ja antiosakeste vahel.<\/p>\n

Nende omaduste t\u00f5ttu kutsutakse grafeenip\u00f5hiseid materjale tihti ,,lauapealseks CERNiks,” viidates \u0160veitsis asuvale Suurele Hadronite P\u00f5rgutile. See on vaid \u00fcks p\u00f5hjustest, miks just need elektroonilised omadused on nii h\u00e4mmastavad ja tihtipeale ka \u00fcllatavad.<\/p>\n

Nii grafeenil kui ka grafeeni kaksikkihil on suur hulk unikaalseid omadusi, n\u00e4iteks \u00fclik\u00f5rge elektron- ja soojusjuhtivus, mis tulenevad elektronide suurest kiirusest ja kristallide k\u00f5rgest kvaliteedist, kuid samuti ka materjali mehaanilisest tugevusest.<\/p>\n

Professor Novoselovi s\u00f5nul ,,areneb grafeeni tootmise tehnoloogia iga p\u00e4evaga, m\u00f5jutades samas nii seda huvitavat f\u00fc\u00fcsikat, mida me selles materjalis n\u00e4eme, kui ka erinevate rakenduste v\u00f5imalikkust ja ulatust.” Professor Geim lisas: ,,K\u00f5rgkvaliteediline grafeeni kaksikkiht on \u00a0huvitav materjal ning sel on rakendustes kindlasti\u00a0oma ni\u0161\u0161.”<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: “Interaction-Driven Spectrum Reconstruction in Bilayer Graphene<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Nobeli preemia saanud teadlased professor Andre Geim ja professor Kostya Novoselov on teinud suuri edusamme grafeeni uurimises ning selle h\u00e4mmastavate elektrooniliste omaduste paljastamisel. Teadusajakirjas Science ilmunud artiklis kirjutavad teadlased oma uurimusest, mis on tehtud grafeeni l\u00e4hisugulase – grafeeni kaksikkihi – kohta. Teadlased Manchesteri, Nikmegeni ja Moskva \u00dclikoolidest uurisid detailselt grafeeni kaksikkihi elektronide vastasm\u00f5ju efekte selle […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":19776,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[47],"class_list":{"0":"post-19775","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-ilmaruum","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/19775","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=19775"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/19775\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/19776"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=19775"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=19775"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=19775"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}