{"id":19792,"date":"2011-08-16T15:42:17","date_gmt":"2011-08-16T12:42:17","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=19792"},"modified":"2011-08-17T13:29:10","modified_gmt":"2011-08-17T10:29:10","slug":"puidu-uurimine-ultraheli-termograafia-abil","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=19792","title":{"rendered":"Puidu uurimine ultraheli termograafia abil"},"content":{"rendered":"<div id=\"attachment_19793\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/ultrahelipuit.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-19793\" class=\"size-full wp-image-19793\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/ultrahelipuit.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"293\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/ultrahelipuit.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/ultrahelipuit-250x244.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-19793\" class=\"wp-caption-text\">Ultrahelil t\u00f6\u00f6tav v\u00e4risti p\u00f5hjustab puut\u00fckis v\u00f5nkumised, mille toimel hakkab v\u00f5imalikest defektidest h\u00f5\u00f5rdumise toimel soojust eralduma. Soojustundliku kaamera abil saab defektide asukoha kindlaks m\u00e4\u00e4rata. <\/p><\/div>\n<p>Fraunhoferi Puiduuringute Instituudi (Fraunhofer Institute for Wood Research) teadlased on puidu kvaliteedi kontrollimiseks arendanud uue meetodi. K\u00f5rge v\u00f5imsusega ultraheli termograafia v\u00f5imaldab silmale n\u00e4htamatuks j\u00e4\u00e4vad puu s\u00fc\u00fc suhtes piki- v\u00f5i ristipraod avastada ja kaardistada. Ka oksakohad ja detailide delamineerumine on j\u00e4litav. Heli v\u00f5nkumised, enamasti sagedusega 20 kHz (kiloherts, 10<sup>3<\/sup> Hz), kantakse \u00fcle puitdetaili, mille tulemusena hakkavad puidu sisestruktuurid v\u00f5nkuma ja h\u00f5\u00f5rdumise t\u00f5ttu soojust eraldama. Pragude kohas tekivad temperatuurimaksimumid, mida on v\u00f5imalik soojustundliku kaameraga j\u00e4lgida. Meetodiga saab avastada defekte kuni 2 cm s\u00fcgavusel puidu pinnast. Lisaks saab vigasid tuvastada v\u00e4rvikihi v\u00f5i muu pinnakatte alt. Varasemate tehnoloogiatega see v\u00f5imalik ei olnud. Saavutus on oluline k\u00f5rgekvaliteetsete puitdetailide, n\u00e4iteks klaverite klaviatuuride ja k\u00f5lalaudade, tootmisel. Lisaks puidule saab meetodiga uurida klaasi ja keraamikat, aga juba 30 cm s\u00fcgavusel materjali pinnast.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.sciencedaily.com\/releases\/2011\/08\/110804081607.htm\">ScienceDaily<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Fraunhoferi Puiduuringute Instituudi (Fraunhofer Institute for Wood Research) teadlased on puidu kvaliteedi kontrollimiseks arendanud uue meetodi. K\u00f5rge v\u00f5imsusega ultraheli termograafia v\u00f5imaldab silmale n\u00e4htamatuks j\u00e4\u00e4vad puu s\u00fc\u00fc suhtes piki- v\u00f5i ristipraod avastada ja kaardistada. Ka oksakohad ja detailide delamineerumine on j\u00e4litav. Heli v\u00f5nkumised, enamasti sagedusega 20 kHz (kiloherts, 103 Hz), kantakse \u00fcle puitdetaili, mille tulemusena hakkavad [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":19793,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[40],"tags":[],"class_list":{"0":"post-19792","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-paev-pildis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/19792","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=19792"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/19792\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/19793"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=19792"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=19792"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=19792"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}