{"id":19817,"date":"2011-08-17T13:44:53","date_gmt":"2011-08-17T10:44:53","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=19817"},"modified":"2011-11-19T02:16:46","modified_gmt":"2011-11-18T23:16:46","slug":"19817","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=19817","title":{"rendered":"Uudised LHC-st vihjavad Higgsi bosoni olemasolule"},"content":{"rendered":"<p><strong>Paar n\u00e4dalat tagasi l\u00f5i EPS (European Physical Society) kokkutulekul Prantsusmaal laineid teade, et v\u00e4rskemad andmed Suurest Hadronite P\u00f5rgutist (Large Hadron Collider, LHC) v\u00f5ivad viidata kauaotsitud Higgsi bosoni avastamisele.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_19818\" style=\"width: 270px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/lhc_cms.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-19818\" class=\"size-full wp-image-19818 \" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/lhc_cms.jpg\" alt=\"\" width=\"260\" height=\"164\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/lhc_cms.jpg 260w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/lhc_cms-250x157.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 260px) 100vw, 260px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-19818\" class=\"wp-caption-text\">LHC CMS detektor kaalub ligikaudu 14 000 tonni.<\/p><\/div>\n<p>Mikromaailma osakeste interaktsiooni seni edukalt kirjeldanud standardmudeli (loe <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Standard_Model\">siit<\/a>) kohaselt on Higgsi boson osake, mis annab k\u00f5ikidele teistele osakestele massi. \u00dchtlasi on tegemist viimase ennustatud, aga seni mitteavastatud standardmudeli osakesega. Maailma v\u00f5imsaima osakestekiirendi LHC \u00fcks p\u00f5hieesm\u00e4rke ongi selle osakese leidmine.<\/p>\n<p>\u0160veitsis Genfis maa-aluses kompleksis kiirendatakse prootoneid ligi 8 km l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga trajektooris pea valguse kiiruseni, moodustades kaks teineteise vastassuunas kihutavat prootonite kiirt. Enamus prootoneid liiguvad oma vastutulevatest kaaslastest puutumatult m\u00f6\u00f6da, v\u00e4ike osa neist p\u00f5rkuvad. P\u00f5rke tulemusena tekkivad osakesed lagunevad kiirelt ja neid on raske tuvastada. F\u00fc\u00fcsikute \u00fcheks \u00fclesandeks on suure hulga signaalide seast v\u00e4lja otsida v\u00f5imalikke vihjeid Higgsi bosoni olemasolule.<\/p>\n<p>LHC-s on mitmeid detektoreid. <em>Higgsi<\/em> p\u00fc\u00fcdvad ja \u00fchtlasi suurimad on ATLAS (A Toroidal LHC Apparatus, loe <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/ATLAS_experiment\">siit<\/a>) ja CMS (Compact Muon Solenoid, loe <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Compact_Muon_Solenoid\">siit<\/a>). M\u00f5lemad detektoritega seotud t\u00f6\u00f6r\u00fchmad teatasid hiljaaegu ebatavaliselt suurt andmevoogu, mis vihjab uuele osakesele. \u201eK\u00fchmuna\u201c n\u00e4iv andmejaotus tekkis prootonite 130 GeV ja 150 GeV (gigaelektronvolt, 10<sup>9<\/sup> eV, \u00fchtlasi massi \u00fchik seosest E=mc<sup>2<\/sup>, kus valguse kiirus on normeeritud \u00fcheks) massi piirkonnas, kus arvatakse olevat ka Higgsi boson. \u201eK\u00fchmule on kaks v\u00f5imalikku seletust. Esiteks v\u00f5ib tegemist olla meile tundmatu taustam\u00fcraga. Teine v\u00f5imalus viitab uue osakese leidmisele. Andmeid ei ole veel piisavalt, et kindlaid j\u00e4reldusi teha,\u201c \u00fctleb professor Harvey Newman.<\/p>\n<p>LHC t\u00f6\u00f6tab hetkel 7 TeV (teraelektronvolt, 10<sup>12<\/sup> eV) piirkonnas, mis t\u00e4hendab, et m\u00f5lema vastassuunas liikuva kiire energia on 3.5 TeV. J\u00e4rgmisel aastal v\u00f5idakse kiirte koguenergia t\u00f5sta 8 TeV \u2013 ni. LHC maksimum on 14 TeV. K\u00f5rgem energia t\u00e4hendab \u00fchtlasi suuremat prootonite p\u00f5rgete arvu, mis omakorda suurendab <em>Higgsi<\/em> leidmise, aga ka teiste uute osakeste ja interaktsioonide avastamise t\u00f5en\u00e4osust. Vastus bosonijahile loodetakse saada k\u00e4esoleva aasta l\u00f5puks.<\/p>\n<p><strong>Otsides SUS\u00dc-t<\/strong><\/p>\n<p>Juhul kui <em>Higgsi<\/em> t\u00f5epoolest olemas ei ole peavad f\u00fc\u00fcsikud silmitsi seisma t\u00f5siste v\u00e4ljakutsetega osakeste standardmudeli \u00fcmberkujundamises. \u201eStandardmudel on Higgsi bosoni olemasolutagi problemaatiline. Teoorial on sisemised vastuolud. \u00dcheks v\u00f5imalikuks lahenduseks on supers\u00fcmmeetria,\u201c \u00fctleb Newman.<\/p>\n<p>Supers\u00fcmmeetria ehk SUS\u00dc v\u00e4idab, et igal elementaarosakesel on supers\u00fcmmeetriline kaasosake. N\u00e4iteks peaks kvargil olema partner \u201eskvark\u201c. Teoorial on mitmeid koolkondasid, ulatudes lihtsatest m\u00f5tteeksperimentidest keerukate ja mahukate k\u00e4sitlusteni. Seni pole aga LHC katsete k\u00e4igus SUS\u00dc olemasolule t\u00f5endusmaterjali leitud. \u201eL\u00f5plike j\u00e4relduste tegemine oleks ennatlik. Oleme v\u00e4listanud vaid lihtsamad m\u00e4ngumudelid,\u201c \u00fctleb dotsent Maria Spiropulu.<\/p>\n<p><strong>Mis on Higgsi boson?<\/strong><strong> <\/strong><\/p>\n<p>Higgsi boson annab osakesele massi, ent mida see t\u00e4hendab?<\/p>\n<p>1964. aastal esitles f\u00fc\u00fcsik Peter Higgs ideed v\u00e4ljast, mis t\u00e4idab kogu Universumi ja annab elementaarosakestele massi. Sarnaselt magnetv\u00e4lja ja rauapuru vastasm\u00f5jule interakteerub Higgsi v\u00e4li iga Universumis oleva elementaarosakesega. Need interaktsioonid aeglustavad ilmaruumis r\u00e4ndavat osakest. Elektron ei interakteeru Higgsi v\u00e4ljaga nii ulatuslikult kui n\u00e4iteks \u00fclespidise laenguga kvark, olles seet\u00f5ttu v\u00e4hem massiivsem. \u00dclespidise laenguga kvargi jaoks on v\u00e4ljas liikumine piltlikult siirupis ujumine, elektroni liigub v\u00e4ljas otsekui \u00f5hus. \u00dclespidine kvark on elektronist 300\u00a0000 korda raskem. F\u00fc\u00fcsikas on iga vastasm\u00f5juga (loe<a href=\"http:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Fundamentaalne_j%C3%B5ud\"> siit<\/a>) seotud mingi vaheosake. Elektromagnetv\u00e4lja vaheosake on footon, tugeva vastasm\u00f5ju vaheosake on gluuon. Higgsi v\u00e4lja vaheosake on Higgsi boson. Iseendaga interakteerumise tulemusena on ka sel bosonil mass.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-08-hint-higgs-lhc.html\">PhysOrg<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Paar n\u00e4dalat tagasi l\u00f5i EPS (European Physical Society) kokkutulekul Prantsusmaal laineid teade, et v\u00e4rskemad andmed Suurest Hadronite P\u00f5rgutist (Large Hadron Collider, LHC) v\u00f5ivad viidata kauaotsitud Higgsi bosoni avastamisele. Mikromaailma osakeste interaktsiooni seni edukalt kirjeldanud standardmudeli (loe siit) kohaselt on Higgsi boson osake, mis annab k\u00f5ikidele teistele osakestele massi. \u00dchtlasi on tegemist viimase ennustatud, aga seni [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":19818,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[49],"class_list":{"0":"post-19817","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-lhc","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/19817","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=19817"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/19817\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/19818"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=19817"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=19817"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=19817"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}