{"id":19840,"date":"2011-08-17T15:30:36","date_gmt":"2011-08-17T12:30:36","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=19840"},"modified":"2011-08-17T18:40:01","modified_gmt":"2011-08-17T15:40:01","slug":"karbuvad-sunatoru-elektrood-uhendused","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=19840","title":{"rendered":"K\u00e4rbuvad nanotoru-elektrood \u00fchendused"},"content":{"rendered":"<p><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/synatoru.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"aligncenter size-full wp-image-19841\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/synatoru.jpg\" alt=\"\" width=\"260\" height=\"224\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/synatoru.jpg 260w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/synatoru-250x215.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 260px) 100vw, 260px\" \/><\/a><\/p>\n<p>Mikrograaf m\u00f5\u00f5nadest ja k\u00fchmudest kuldelektroodide pinnal p\u00e4rast tunniajast 1.7 V (volt) pinge rakendamist. Kaht elektroodi \u00fchendab s\u00fcsinik-nanotorudest (S\u00fcNaToru &#8211; t\u00f5lkija keelend) elektrijuht. NIST (USA National Institute of Standards and Tehcnology) v\u00e4lja arendatud t\u00f6\u00f6kindlustestid aitavad kindlaks teha uudse nanomaterjali sobivust j\u00e4rgmise p\u00f5lvkonna elektroonikaseadmetele.<\/p>\n<p>Vaskjuhtmed vahendavad voolu ja signaale pea k\u00f5ikides integreeritud elektriahelate osades. \u00dchest vigasest juhist piisab sageli terve seadme kasutuks muutmiseks. Ligikaudse v\u00f5rdluse saamiseks kasutusel olevate skeemidega konstrueerisid NIST-i teadlased mitmeid metallelektroodidega s\u00fcsinik-nanotorudest vooluahelaid. T\u00f6\u00f6 tulemused n\u00e4itasid, et nanotorud suudavad k\u00fcll edastada v\u00e4ga suuri voolusid, tuhandeid kordi enam kui tavalises pooljuhtseadmes, ent degradeeruvad kestvas t\u00f6\u00f6olekus. Nanotorude k\u00e4rbumisest suuremaks probleemiks osutus metallelektroodide puutepindade kahjustumine. Katsetingimustes pidasid skeemid vastu ligikaudu 40 tundi.<\/p>\n<p>S\u00fcsinik-nanotorud on harukordsete omadustega materjal. N\u00e4iteks suudab s\u00fcnatoru kanda tuhat korda rohkem voolu kui sama l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga metallist elektrijuht.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-08-uncovers-reliability-issues-carbon-nanotubes.html\">PhysOrg<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Mikrograaf m\u00f5\u00f5nadest ja k\u00fchmudest kuldelektroodide pinnal p\u00e4rast tunniajast 1.7 V (volt) pinge rakendamist. Kaht elektroodi \u00fchendab s\u00fcsinik-nanotorudest (S\u00fcNaToru &#8211; t\u00f5lkija keelend) elektrijuht. NIST (USA National Institute of Standards and Tehcnology) v\u00e4lja arendatud t\u00f6\u00f6kindlustestid aitavad kindlaks teha uudse nanomaterjali sobivust j\u00e4rgmise p\u00f5lvkonna elektroonikaseadmetele. Vaskjuhtmed vahendavad voolu ja signaale pea k\u00f5ikides integreeritud elektriahelate osades. \u00dchest vigasest juhist [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":19841,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[40],"tags":[],"class_list":{"0":"post-19840","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-paev-pildis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/19840","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=19840"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/19840\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/19841"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=19840"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=19840"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=19840"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}