{"id":19898,"date":"2011-08-20T09:47:14","date_gmt":"2011-08-20T06:47:14","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=19898"},"modified":"2011-11-19T02:15:22","modified_gmt":"2011-11-18T23:15:22","slug":"kvantoptilise-side-uued-kestvusrekordid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=19898","title":{"rendered":"Kvantoptilise side uued kestvusrekordid"},"content":{"rendered":"<p><strong>Kvantkommunikatsioon on \u00fcks v\u00f5imalikke t\u00e4iesti turvalise andmeside pidamise viise. Pikemate vahemaade vahelise kvantkommunikatsiooni v\u00f5tmeks on kahe aatoms\u00fcsteemi seotud kvantolek (loe <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Quantum_entanglement\">siit<\/a>). Kvantp\u00f5imitus (quantum entanglement) on v\u00e4ga habras olek, mida on seni suudetud hoida vaid sekundi murdosa jooksul. Niels Bohri Instituudi (NBI) teadlased suutsid aga l\u00fc\u00fca k\u00f5ik senised rekordid, hoides seotud p\u00f5imolekut kuni tund aega. Uurimus avaldati teadusajakirjas Physical Review Letters.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_19899\" style=\"width: 270px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/quantumoptic.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-19899\" class=\"size-full wp-image-19899\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/quantumoptic.jpg\" alt=\"\" width=\"260\" height=\"167\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/quantumoptic.jpg 260w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/quantumoptic-250x160.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 260px) 100vw, 260px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-19899\" class=\"wp-caption-text\">Pilt n\u00e4itab kaht tseesiumi aatomite pilve, mis on laservalguse abil viidud seotud kvantolekusse. Aatomid kiirgavad ergastatuse t\u00f5ttu suvalises ruumisuunas juhuslikel ajahetkedel footoneid. Katse t\u00e4pse h\u00e4\u00e4lestusega suutsid NBI teadlased seotud kvantolekut hoida \u00fche tunni. <\/p><\/div>\n<p>Kvantp\u00f5imitus on kurioosne fenomen, mida Albert Einstein nimetas \u201espukhafte Fernwirkung\u201c (tontlik s\u00fcndmus kauguses). Kaks eraldiseisvat seotud kvants\u00fcsteemi omavad esmapilgul kummalist sidet: \u00fcht s\u00fcsteemi m\u00f5\u00f5tes (sellest andmeid lugedes) on teine osapool sellest justkui \u201eteadlik\u201c. \u00d6eldakse, et kaks s\u00fcsteemi on koreleeritud. Niels Bohri Instituudi katses seoti omavahel kaks tseesiumi aatomi pilve.<\/p>\n<p><em>Aatompilve m\u00f5\u00f5tmist piltlikustab kuulus Scr\u00f6dingeri kassi paradoks (loe <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Schr%C3%B6dinger%27s_cat\">siit<\/a>). Kassi surnud v\u00f5i elus \u201eolek\u201c otsustatakse vaatleja poolt. Kui m\u00f5lemas aatompilves oleks \u00fcks kass, siis v\u00e4lise vaatleja toimel kollabeeruks \u00fcks vaadeldav kassidest n\u00e4iteks surnud olekusse. Teine kass j\u00f5uaks kohe samasse olekusse ilma, et teda peaks vaatlema. Kassid on omavahel superpositsioonis \u00a0\u2013 t\u00f5lkija m\u00e4rkus.<\/em><\/p>\n<p><strong>Juhusliku protsessi juhtimine<\/strong><\/p>\n<p>Seotud oleku loomiseks kasutasid teadlased valgust. Valgus koosneb footonitest, mis on valgusimpulsi v\u00e4ikseimad osakesed. Aatomis tekib valguse neeldumisel ergastatus, mille tulemusena kiirgub aatomist juhuslikul ajahetkel juhuslikus suunas footon. Protsessi juhuslikkus on olnud seotud kvantoleku loomisel suureks takistuseks. NBI teadlased suutsid aga footonite kiirgumist kontrollida.<\/p>\n<p><strong>P\u00f5imitud oleku hoidmine<\/strong><\/p>\n<p>Katses kasutatud tseesiumi aatomite pilved asetsesid eraldiseisvates klaasanumates. M\u00f5lema anuma valgustamisel laservalgusega muutub aatomite s\u00fcsteemi summaarne spinn (loe <a href=\"http:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Spinn\">siit<\/a>), mis viib aatomite pilved p\u00f5imitud kvantolekusse. P\u00f5imituse t\u00f5ttu osad kahe pilve omadustest korreleeruvad. Ent laservalgusest ergastatud aatomid hakkavad suvalistes ruumi suundades footoneid kiirgama ja seotud olek kaob. Protsess v\u00e4ltab vaid sekundi murdosa.<\/p>\n<p>\u201eMeie arendasime viisi seotuse uuendamiseks niipea kui see katkeb. Sel viisil saame aatomite pilvede vahelist seotust hoida kuni tunni,\u201c seletab NIB teadlane Hanna Krauter.<\/p>\n<p><strong>Teooriast reaalsusesse<\/strong><\/p>\n<p>Teadust\u00f6\u00f6 viidi l\u00e4bi koos Max Plancki Kvantoptika Instituudiga, kus on varem t\u00f6\u00f6tatud seotud kvantolekute teooria kallal. Teoreetilised f\u00fc\u00fcsikud on seotuse kestvuse pikendamiseks pakkunud sarnaseid lahendus juba viis aastat, ent alles n\u00fc\u00fcd j\u00f5uti praktilise tulemuseni.<\/p>\n<p>\u201eOleme astunud sammu l\u00e4hemale laboriv\u00e4liste kvantsides\u00fcsteemide arenguni. Tehnoloogiat saab rakendada n\u00e4iteks Interneti andmeside arendamiseks. Lisaks on seotud kvantoleku abil v\u00f5imalik sooritada \u00fclit\u00e4pseid v\u00e4ga v\u00e4ikeste magnetv\u00e4ljade m\u00f5\u00f5tmisi. T\u00e4pseid magnetomeetreid saab kasutada n\u00e4iteks inimese s\u00fcdame ja aju elektrilise aktiivsuse m\u00f5\u00f5tmiseks,\u201c seletab t\u00f6\u00f6ga seotud professor Eugene Polzik.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-08-quantum-optical-link.html\">PhysOrg<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kvantkommunikatsioon on \u00fcks v\u00f5imalikke t\u00e4iesti turvalise andmeside pidamise viise. Pikemate vahemaade vahelise kvantkommunikatsiooni v\u00f5tmeks on kahe aatoms\u00fcsteemi seotud kvantolek (loe siit). Kvantp\u00f5imitus (quantum entanglement) on v\u00e4ga habras olek, mida on seni suudetud hoida vaid sekundi murdosa jooksul. Niels Bohri Instituudi (NBI) teadlased suutsid aga l\u00fc\u00fca k\u00f5ik senised rekordid, hoides seotud p\u00f5imolekut kuni tund aega. Uurimus [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":19899,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[79],"class_list":{"0":"post-19898","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-kvantarvutid","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/19898","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=19898"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/19898\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/19899"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=19898"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=19898"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=19898"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}