{"id":19908,"date":"2011-08-18T17:26:22","date_gmt":"2011-08-18T14:26:22","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=19908"},"modified":"2011-08-18T17:26:48","modified_gmt":"2011-08-18T14:26:48","slug":"kuu-voib-olla-seniarvatust-oluliselt-noorem","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=19908","title":{"rendered":"Kuu v\u00f5ib olla seniarvatust oluliselt noorem"},"content":{"rendered":"

1972. aastal Apollo 16 missiooni poolt Maale toodud Kuu kivimite v\u00e4rske anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itab, et Maa kaaslane on seniarvatust oluliselt noorem. Avastuse tegi rahvusvaheline teadlaste t\u00f6\u00f6r\u00fchm, millesse kuulusid Ameerika \u00dchendriikide ja Taani \u00a0teadlased. T\u00f6\u00f6r\u00fchma tulemused avaldati hiljaaegu teadusajakirjas Nature. <\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Kuu kivimite v\u00e4rske anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itab, et kuu on t\u00f5en\u00e4oliselt palju noorem kui varem arvati.<\/p><\/div>\n

K\u00e4ibeloleva teooria kohaselt tekkis Kuu noores p\u00e4ikeses\u00fcsteemis proto-Maa ja planeedisarnase taevakeha kokkup\u00f5rkel. Kokkup\u00f5rke energia oli piisavalt suur noore Kuu kivimite sulatamiseks. Sulakivimid moodustasid omakorda s\u00fcgavad magmaookeanid.<\/p>\n

Magma jahtudes tardusid kivimid erinevateks mineraalideks. Kergemad neist sattusid konvektsioonvooludega Kuu geoloogiliselt vanemast s\u00fcgavusest pinna l\u00e4hedusse. Selliste kergete kivimite anal\u00fc\u00fcs ongi Maa kaaslase ajaloole uut valgust heitmas.<\/p>\n

Kuukivim Apollo 16 pardalt<\/strong><\/p>\n

\u201eAnal\u00fc\u00fcsisime kuukive, mille t\u00f5id 1972. aastal Maale Apollo 16 kosmonaudid. Pinnaproovid s\u00e4ilitati piinliku korra alusel NASA Johnsoni Kosmosekeskuses, ent sellest hoolimata oli neid vaja ulatuslikult uute meetoditega Maal tekkinud pliireostusest puhastada. P\u00e4rast reostuse eemaldamist leidsime anal\u00fc\u00fcside p\u00f5hjal, et kivim on 100 miljonit aastat arvatust noorem,\u201c \u00fctles t\u00f6\u00f6ga seotud teadlane James Connelly.<\/p>\n

Vastavalt kehtivale Kuu tekketeooriale on Kuu vanim v\u00f5imalik kivim FAN (ferroan anorthosite), mida on aga olnud raske dateerida.<\/p>\n

Proovide dateerimise uued meetodid<\/strong><\/p>\n

Teadlaste t\u00f6\u00f6r\u00fchm arendas Kuu pinnaproovide dateerimiseks v\u00e4lja uued tehnikad. T\u00e4psemalt uuriti proovides plii ja neod\u00fc\u00fcmi vanust, milleks saadi 4.36 miljardit aastat. Vanus on senipakutuist oluliselt noorem. Enne arvati, et p\u00e4ikeses\u00fcsteemi suurim kuu on ligikaudu sama vana kui 4.567 miljardit aastat tagasi tekkinud t\u00e4hes\u00fcsteem ise. Seevastu paigutavad uued anal\u00fc\u00fcsid FAN \u2013 i Maa vanimate L\u00e4\u00e4ne-Austraalia tsirkoonkivimitega samasse ajastusse.<\/p>\n

Uurimus on seni ainuke, mis on \u00fchest FAN proovist erinevate dateerimismeetoditega saadud tulemuste p\u00f5hjal andnud j\u00e4rjepidevaid numbreid. Proovikivimi vanus viitab kahele v\u00f5imalusele.\u00a0 Kuu on kas seniarvatust noorem v\u00f5i kristalliseerus kivim Kuu tekkeajastust hiljem. M\u00f5lemaid variante uuritakse.<\/p>\n

Allikas: ScienceDaily<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

1972. aastal Apollo 16 missiooni poolt Maale toodud Kuu kivimite v\u00e4rske anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itab, et Maa kaaslane on seniarvatust oluliselt noorem. Avastuse tegi rahvusvaheline teadlaste t\u00f6\u00f6r\u00fchm, millesse kuulusid Ameerika \u00dchendriikide ja Taani \u00a0teadlased. T\u00f6\u00f6r\u00fchma tulemused avaldati hiljaaegu teadusajakirjas Nature. K\u00e4ibeloleva teooria kohaselt tekkis Kuu noores p\u00e4ikeses\u00fcsteemis proto-Maa ja planeedisarnase taevakeha kokkup\u00f5rkel. Kokkup\u00f5rke energia oli piisavalt suur […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":19909,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-19908","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/19908","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=19908"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/19908\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/19909"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=19908"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=19908"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=19908"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}