{"id":19959,"date":"2011-08-20T09:32:49","date_gmt":"2011-08-20T06:32:49","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=19959"},"modified":"2011-09-21T13:14:39","modified_gmt":"2011-09-21T10:14:39","slug":"metamaterjalidele-lihtsad-asendused","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=19959","title":{"rendered":"Metamaterjalidele lihtsad asendused"},"content":{"rendered":"<p><strong>Teadlaste p\u00fc\u00fcdlused luua negatiivse murdumisn\u00e4itajaga materjale on seni p\u00e4\u00e4dinud keerukate metamaterjalidega. Viini Tehnika\u00fclikooli teadlased saavutasid sarnased tulemused\u00a0\u00a0harilike metallide abil.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_19960\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/bendinglight_1.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-19960\" class=\"size-medium wp-image-19960\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/bendinglight_1-300x225.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"225\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/bendinglight_1-300x225.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/bendinglight_1-250x187.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/bendinglight_1.jpg 500w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-19960\" class=\"wp-caption-text\">Nii v\u00f5iks v\u00e4lja n\u00e4ha &quot;metavedelik&quot;. Vasakul pildi poolel on kujutatud positiivse ja paremal pildi poolel negatiivse murdumisn\u00e4itajaga vesi.<\/p><\/div>\n<p>Valguse murdumise n\u00e4htust on v\u00f5imalik vaadelda asetades k\u00f5rre t\u00e4idetud\u00a0veetopsi. \u00d5hu ja vee pinnal leviku suunda muutev valgus loob vaatlejale illusiooni murdunud k\u00f5rrest. Murdumise\u00a0ulatust\u00a0kirjeldab murdumisn\u00e4itaja.<\/p>\n<p>Teadlased on aastaid \u00fcritanud luua materjale, millel on negatiivne murdumisn\u00e4itaja. Sellised materjalid omavad ise\u00e4ralikke optilisi omadusi. Viini Tehnika\u00fclikooli teadlased n\u00e4itasid, et ka harilikud metallid v\u00f5ivad eritingimuste korral olla metamaterjalide asemikuks.<\/p>\n<div><strong>Parem optika<\/strong><\/div>\n<div><strong><br \/>\n<\/strong><\/div>\n<div><strong>\u00a0<\/strong><\/div>\n<div>Talvel autoga s\u00f5ites v\u00f5ib juhtuda, et osa ratastest on lumes ja\u00a0k\u00e4ivad kiiremini ringi kui tee pinda puutuvad rattad. Auto hakkab teel libisema. Sarnane n\u00e4htus juhtub valguse langemisel erinevate murdumisn\u00e4itajatega materjalide, n\u00e4iteks \u00f5hu ja klaasi, piirpinnale. Valgus liigub neis erineva kiirusega.<\/div>\n<div>Murdumisn\u00e4itaja on suhteline suurus, mis n\u00e4itab kahe keskkonna v\u00f5imet murda\u00a0valgust. Negatiivse murdumisn\u00e4itajaga materjalides murdub valgus teises suunas. Teadlaste arvates v\u00f5ib n\u00e4htus viia uute optiliste efektide avastamiseni.<\/div>\n<div><strong>\u00a0<\/strong><\/div>\n<div><strong>Metallpeegel<\/strong><\/div>\n<div><strong>\u00a0<\/strong><\/div>\n<p>Varem arvati, et ebaharilikke optilisi omadusi omavad vaid metamaterjalid. Metamaterjale valmistatakse v\u00e4iksestest mikroskoopilisel tasandil erilisi difrageerivaid omadusi omavatest struktuuridest.<\/p>\n<p>Viini teadlaste t\u00f6\u00f6 tulemusena selgus, et\u00a0harilikud metallid koobalt ja raud omavad v\u00e4lises elektromagnetv\u00e4ljas negatiivset murdumisn\u00e4itajat. Teadlased kiiritasid \u00f5hukest metallist lehte mikrolainetega, mille tulemusena tekkinud magnetresonants-efektide t\u00f5ttu h\u00e4irus valguse peegeldumine metallilt.<\/p>\n<div><strong>Ideaalne l\u00e4\u00e4ts<\/strong><\/div>\n<div><strong><br \/>\n<\/strong><\/div>\n<div>Negatiivse murdumisn\u00e4itajaga materjalid on saanud palju teadusmaailma t\u00e4helepanu, sest nende ise\u00e4ralikud omadused v\u00f5imaldaksid uuesuguste l\u00e4\u00e4tsede valmistamist. Harilike l\u00e4\u00e4tsede resolutsiooni piirab valguse lainepikkus. Radarilainete lainepikkuse m\u00f5\u00f5tkavas on v\u00f5imatu liblikat pildistada. N\u00e4htava valguse abil aatomit\u00a0vaadelda ei saa. Negatiivse murdumisn\u00e4itajaga materjalist l\u00e4\u00e4ts v\u00f5ib teoreetiliselt omada l\u00f5pmata teravat resolutsiooni. Harilike materjalide kasutamine teeb l\u00e4\u00e4tsede valmistamise oluliselt lihtsamaks. Probleemiks on aga valguse tugev neeldumine metallis.<\/div>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-08-wrong.html\">PhysOrg<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Teadlaste p\u00fc\u00fcdlused luua negatiivse murdumisn\u00e4itajaga materjale on seni p\u00e4\u00e4dinud keerukate metamaterjalidega. Viini Tehnika\u00fclikooli teadlased saavutasid sarnased tulemused\u00a0\u00a0harilike metallide abil. Valguse murdumise n\u00e4htust on v\u00f5imalik vaadelda asetades k\u00f5rre t\u00e4idetud\u00a0veetopsi. \u00d5hu ja vee pinnal leviku suunda muutev valgus loob vaatlejale illusiooni murdunud k\u00f5rrest. Murdumise\u00a0ulatust\u00a0kirjeldab murdumisn\u00e4itaja. Teadlased on aastaid \u00fcritanud luua materjale, millel on negatiivne murdumisn\u00e4itaja. Sellised materjalid [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":19960,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-19959","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-materjal","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/19959","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=19959"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/19959\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/19960"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=19959"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=19959"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=19959"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}