{"id":19976,"date":"2011-08-19T20:07:50","date_gmt":"2011-08-19T17:07:50","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=19976"},"modified":"2011-11-19T02:16:13","modified_gmt":"2011-11-18T23:16:13","slug":"uhe-poti-suntees-lihtsam-ja-kiirem-tee-efektiivsete-paikeseelementideni","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=19976","title":{"rendered":",,\u00dches-potis” s\u00fcntees – lihtsam ja kiirem tee efektiivsete p\u00e4ikeseelementideni"},"content":{"rendered":"

P\u00e4ikeseelementi j\u00f5udva valguse toimel tekkivate vabade laengute rekombineerumise \u00e4ra hoidmine on eesm\u00e4rgiks k\u00f5igile inseneridele, kes \u00fcritavad oma p\u00e4ikeseenergia seadmetega maksimaalset efektiivsust saavutada. Selle saavutamise \u00fcheks viisiks on ehitada elemendi sisse positiivset(p) ja negatiivset(n) t\u00fc\u00fcpi pooljuhi vahele heterosiire, mis v\u00f5imaldab valguse tekitatud positiivsetel ja negatiivsetel laengutel elemendist heterosiirde liitekohas vastassuundades lahkuda. Mingyong Han ning kolleegid t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja viisi toota k\u00f5rgkvaliteedilisi nanoskaalas heterosiirdeid, rajades aluse odavamatele ja efektiivsematele fotogalvaanilistele seadmetele.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

P\u00e4ikeseelemendi t\u00f6\u00f6p\u00f5him\u00f5te.<\/p><\/div>\n

Nanoskaalas pooljuhtkristallid tekitavad suurema pindala, millel valgus neelduda saab, ning on ka tavalistest litograafiaga kaetud elementidest odavamad toota. Siiani on olnud aga \u00e4\u00e4rmiselt keeruline moodustada n- ja p-t\u00fc\u00fcpi pooljuhtide vahele k\u00f5rgkvaliteedilisi heterosiirdeid<\/a> nii, et kristallisiseste kontaktpindega oleksid v\u00f5imalik saavutada maksimaalne efektiivsus, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

Selle probleemi lahendamine n\u00f5uab tehnikat, mis \u00fchendaks kaks pooljuhti omavahel keemiliselt kokku. Varasemates uuringutes on valmistatud kaksik-nanokristalle, mille s\u00fcdames asub sf\u00e4\u00e4riline tuum-kest. Neil nanokristallidel p\u00f5hinevad heterosiirded omavad aga madalat energiamuundamise efektiivsust, sest valguse j\u00f5udmine sisetuumani on takistatud. Han ja kolleegid l\u00e4henesid probleemi lahendamiseks sellele teise nurga alt.<\/p>\n

Esmalt kasutasid teadlased k\u00f5rge temperatuuri juures pindaktiivsete ainete segu, et valmistada vask(I)sulfiidi(CuxS) – tuntud p-t\u00fc\u00fcpi pooljuhti – omap\u00e4raseid kuusnurkseid kettaid, mis on umbes 40 nanomeetri laiused ja 15 nanomeetri paksused. Nende uute materjalide selgepiirilised k\u00fcljed v\u00f5imaldasid teadlastel kristallide v\u00e4lisk\u00fclgedele\u00a0n-t\u00fc\u00fcpi kaadmiumsulfiidi(CdS) kristalliseerida.<\/p>\n

J\u00e4rgmises protsessis, mida tuntakse katiooni vahetuse nime all, panid teadlased n-t\u00fc\u00fcpi kristallid sissepoole kasvama, muundades efektiivselt\u00a0CuxS ketaste teatud osad keemiliselt\u00a0CdS-iks. ,,Selle meetodi tulemusena saadakse nano-heterostruktuurid, millede morfoloogia on sama, mis algsel materjalil,” s\u00f5nas Han. Hoolikalt reaktsiooni tingimusi optimiseerides muundasid teadlased kuusnurksed nanokettad t\u00e4iusliku s\u00fcmmeetriaga k\u00fclg-k\u00fclje-vastas heterosiireteks. Lisaks kanti pooljuhtide piirpinnale tsinki, et siirde elektroonilisi omadusi veelgi parandada.<\/p>\n

Hani s\u00f5nul on CuxS-CdS heterostruktuur paljulubav materjal just p\u00e4ikeseelementide tehnoloogias, seda t\u00e4nu selle kahelt poolt avatud pinnale ning sellisele energiatsoonide paigutusele, mis tekitab tugeva laengute eraldatuse. Teadlased plaanivad sel ,,\u00fches-potis” meetodil s\u00fcnteesida suurel hulgal uusi pooljuhtide paare, kasutades \u00e4ra selle s\u00fcsteemi erakordset kristallisatsiooni omadust.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: “One-pot synthesis of Cu1.94S\u2013CdS and Cu1.94S\u2013ZnxCd1\u2013xS nanodisc heterostructures<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

P\u00e4ikeseelementi j\u00f5udva valguse toimel tekkivate vabade laengute rekombineerumise \u00e4ra hoidmine on eesm\u00e4rgiks k\u00f5igile inseneridele, kes \u00fcritavad oma p\u00e4ikeseenergia seadmetega maksimaalset efektiivsust saavutada. Selle saavutamise \u00fcheks viisiks on ehitada elemendi sisse positiivset(p) ja negatiivset(n) t\u00fc\u00fcpi pooljuhi vahele heterosiire, mis v\u00f5imaldab valguse tekitatud positiivsetel ja negatiivsetel laengutel elemendist heterosiirde liitekohas vastassuundades lahkuda. Mingyong Han ning kolleegid t\u00f6\u00f6tasid […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":20017,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[53],"class_list":{"0":"post-19976","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-tulevikuenergia","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/19976","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=19976"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/19976\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/20017"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=19976"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=19976"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=19976"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}