{"id":20160,"date":"2011-08-29T16:19:28","date_gmt":"2011-08-29T13:19:28","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=20160"},"modified":"2011-08-29T16:19:28","modified_gmt":"2011-08-29T13:19:28","slug":"moned-neutronid-voivad-olla-kuubikujulised","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=20160","title":{"rendered":"M\u00f5ned neutronid v\u00f5ivad olla kuubikujulised"},"content":{"rendered":"<p><strong>Neutronid ja prootonid v\u00f5ivad Maal olla sf\u00e4\u00e4rilised, kuid kaks f\u00fc\u00fcsikut Hispaaniast ja Saksamaalt on v\u00e4lja pakkunud uue idee. Kui neid aatomisiseseid osakesi pressida kokku piisava survega, v\u00f5ivad nad end vormida kuubikujulisteks kujunditeks. Ehkki seesugustest kuupjatest neutronitest pole veel suudetud koguda t\u00f5endeid, v\u00f5ib eelmisel aastal avastatud ennen\u00e4gematult raske neutront\u00e4ht potentsiaalselt sisaldada neid ebatavalise kujuga osakesi. Uurimuse aluseks olnud k\u00f5nealune t\u00e4ht on kahekordse P\u00e4ikese massiga pulsar \u2013 p\u00f6\u00f6rlev neutront\u00e4ht.<\/strong><\/p>\n<p>Neutront\u00e4hed tekivad, kui t\u00e4ht plahvatab supernoovas, heites \u00e4ra enamuse oma ainest. \u00dclej\u00e4\u00e4nud 80\u201390% t\u00e4he massist, aga variseb surve m\u00f5jul iseendasse kokku. Kui see allesj\u00e4\u00e4nud t\u00e4ht omab 2,5 korda suuremat massi kui P\u00e4ikesel, variseb see t\u00e4ielikult kokku, moodustades musta augu. Kergemad t\u00e4hed aga stabiliseeruvad, surudes P\u00e4ikese massist 1,3\u20132 korda suurema massi linnasuurusesse, vaid 11\u201312 kilomeetrise raadiusega sf\u00e4\u00e4ri. Need t\u00e4hed on nii tihedad, et gravitatsiooniline r\u00f5hk sunnib aatomites olevaid elektrone \u00fchinema prootonitega ning moodustuvad neutronid. T\u00e4he sisemus koosneb l\u00f5puks peaaegu t\u00e4ielikult neutronitest \u2013 sellest ka nimetus <em>neutront\u00e4ht<\/em>, kirjutab <a href=\"http:\/\/physicsworld.com\/cws\/article\/news\/46908\">PhysicsWorld.com<\/a>.<\/p>\n<div id=\"attachment_20161\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/PW_oran1_1808_11.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-20161\" class=\"size-medium wp-image-20161 \" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/PW_oran1_1808_11-300x209.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"209\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/PW_oran1_1808_11-300x209.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/PW_oran1_1808_11-250x174.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/PW_oran1_1808_11.jpg 600w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-20161\" class=\"wp-caption-text\">Apelsinid pole ainsad objektid, mis v\u00f5ivad saada laiaks litsutud. Pilt: iStockphoto.com\/bendzhik<\/p><\/div>\n<p>Teadlased <strong>Felipe Llanes-Estrada<\/strong> ja <strong>Gaspar Moreno Navarro<\/strong> v\u00e4idavad, et juhul, kui sisemine r\u00f5hk on piisavalt k\u00f5rge, v\u00f5ib juhtuda, et neutronid pressitakse kokku kuupideks. Nad v\u00f5ivad siis olla tihedamalt kokku pakitud, mis v\u00e4hendab koguruumala umbes 24 protsendi v\u00f5rra. ,,See meenutab kastidesse kuhjatud apelsine \u2013 alumised apelsinid on pealpool olevate massi t\u00f5ttu veidi moondunud,\u201d s\u00f5nas Llanes-Estrada.<\/p>\n<p><strong>Kuupjas liikumine<\/strong><\/p>\n<p>Kahe f\u00fc\u00fcsiku arvutuste kohaselt v\u00f5ivad neutronid muutuda t\u00e4ielikult kuubikujulisteks tihedusel 10<sup>15 <\/sup>grammi kuupsentimeetri kohta. See on v\u00f5rdeline energiatihedusega 500 megaelektronvolti kuupfemtomeetri kohta (10<sup>\u201315<\/sup> meetrit) (MeV\/fm<sup>3<\/sup>). Enamiku neutront\u00e4htede tuumade tihedus on sellest v\u00e4\u00e4rtusest veidi v\u00e4iksemad, kuid uue, eelmisel aastal avastatud raske pulsari tuumapiirkonnas \u00fcletab tihedus \u00fche v\u00f5i kahe teguri v\u00f5rra eelmainitud v\u00e4\u00e4rtust. Seet\u00f5ttu v\u00f5ib Llanes-Estrada s\u00f5nul neutront\u00e4ht potentsiaalselt sisaldada kuupjaid neutrone.<\/p>\n<p>Pulsari avastamine tuli astronoomidele \u00fcllatusena, sest eelnevalt ei arvatud, et neutront\u00e4hed v\u00f5ivad nii suured olla. Siiski v\u00f5ivad isegi tavalised neutront\u00e4hed sisaldada osaliselt kuupjaid neutroneid, alates energiatihedusest v\u00e4\u00e4rtusega 140\u00a0MeV\/fm<sup>3. <\/sup>Teadlase <strong>Paul Demorest<\/strong>i s\u00f5nul v\u00f5imaldaks lisanduv kokkusurutavus rasketes neutront\u00e4htedes suuremat tihedust. See aga alandaks maksimaalset lubatud neutront\u00e4he massi.<\/p>\n<p>Llanes-Estrada tunnistab probleemi, et tiheduse t\u00f5us muudaks uue pulsari mustaks auguks, kui poleks seda v\u00e4ljapoole suruvat j\u00f5udu. Ta pakkus v\u00e4lja, et v\u00e4hem\u00f5istetud vastastikm\u00f5ju neutronide vahel v\u00f5ib olla piisavalt tugevaks gravitatsioonivastaseks j\u00f5uks, mis v\u00f5ib \u00e4ra hoida t\u00e4he kokkukukkumise.<\/p>\n<p><strong>Kuubiks muutumine<\/strong><\/p>\n<p>Teadlane<strong> Kai Hebeler <\/strong>t\u00f5i aga simulatsiooni kohta v\u00e4lja ettevaatust n\u00f5udva aspekti. Selle asemel, et detailselt v\u00e4lja selgitada neutronites olevate kvarkide ja gl\u00fc\u00fconite keerulist vastastikm\u00f5ju, mudeldatakse uurimuses tema s\u00f5nul neutronit, mis sisaldab ainult kvarke. Ehkki hinnang toob esile piirangu, tunnistab Hebler selle mudeli p\u00f5hjendatavust. Neutront\u00e4he sisemuse ekstreemne keskkond v\u00f5iks p\u00f5hjustada neutronite kvantmehaaniliste identiteetide \u00fchtesulamise, seega arutleb Hebler, kas nende geomeetrilise kuju identifitseerimine on oluline. Sellegipoolest tunnistab ta, et ei saa v\u00f5tta probleemi kohta kindlat seisukohta.<\/p>\n<p>Uurijatel on paar ideed, kuidas astronoomid v\u00f5iksid otsida t\u00f5endeid kuupjatest neutronidest uues pulsaris. Kui m\u00f5ned neutront\u00e4he segmendid, mis on stabiliseerunud kristallilisteks kuupv\u00f5redeks, on arvatust j\u00e4igemad, v\u00f5ivad t\u00e4heseismoloogid otsida t\u00e4hes v\u00e4rinaid. Nende m\u00f5jul v\u00f5ivad tekkida lained, mis l\u00e4bivad tahkeid aineid ja mitte vedelikke. Teine v\u00f5imalus baseerub t\u00f5siasjal, et vahel aeglustub v\u00f5i kiirendab neutront\u00e4ht j\u00e4rsult p\u00f6\u00f6rlemist. Seda nimetatakse ,,t\u00f5rkeks\u201d (ingl. k. <em>glitch<\/em>) Uurijate s\u00f5nul v\u00f5ivad seesugused t\u00f5rked viidata muutusele t\u00e4he erinevate kihtide vastastikm\u00f5jus. See v\u00f5ib vihjata neutronite muutumisele kuubikujuliseks v\u00f5i kuupjast sf\u00e4\u00e4riliseks, kui see toimub raskes pulsaris.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/physicsworld.com\/cws\/article\/news\/46908\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel: ,,<a href=\"http:\/\/arxiv.org\/abs\/1108.1859\">Cubic Neutrons<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Neutronid ja prootonid v\u00f5ivad Maal olla sf\u00e4\u00e4rilised, kuid kaks f\u00fc\u00fcsikut Hispaaniast ja Saksamaalt on v\u00e4lja pakkunud uue idee. Kui neid aatomisiseseid osakesi pressida kokku piisava survega, v\u00f5ivad nad end vormida kuubikujulisteks kujunditeks. Ehkki seesugustest kuupjatest neutronitest pole veel suudetud koguda t\u00f5endeid, v\u00f5ib eelmisel aastal avastatud ennen\u00e4gematult raske neutront\u00e4ht potentsiaalselt sisaldada neid ebatavalise kujuga osakesi. Uurimuse [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":20161,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-20160","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/20160","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=20160"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/20160\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/20161"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=20160"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=20160"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=20160"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}